NÄDALA PERSOON ⟩ Marianna Kaat: ei tea, kas Eestis tunnistataks venelasi eestlastena

Produtsent ja režissöör Marianna Kaat enda Käsmu suvekodus. Foto: Madis Veltman

Filmirežissöör ja -produtsent Marianna Kaat on teinud dokfilme peaaegu kõikidest teemadest, millest me sõjapäevil räägime, ja asjadest, mille üle pead murrame. Olgu vaatluse all sõjategevusest lömastatud Donbassi probleemide algallikad, perede purunemine suure sõja taustal või ka siinsete venelaste katsumused eestikeelse koolihariduse omandamisel. Valgevene diktaatoristki on tema toel valminud paar rabavat filmiportreed. Viimased aastad on Kaat pusinud filmi kallal, mille kohta ta ütleb, et sellest saab n-ö lõpuakord tema isiklikele Venemaa suhtele. Väga vinge ja kurb film nimega «Viimane reliikvia».

Ajakirjanduses peame suutma kokkuvõtvalt, ühe lausega öelda, millest lugu räägib. Lühidalt – millest räägib «Viimane reliikvia»?

Lühidalt on raske öelda. Tegelen selle projektiga 2016. aastast ja aja jooksul on korduvalt muutunud nii pealkiri kui tegelikult ka filmi tähendus. Mulle tundub, et nüüd on tal on suurem ja sügavam sisu, kui esialgu ehk tajusin. Kõigepealt hakkasin produtsendina arendama projekti, kus režissöör oli Moskvast – ta tahtis teha filmi Jekaterinburgi toonasest linnapeast Jevgeni Roizmanist.