Käbi Laretei 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Tartus eriline näitus

Käbi Laretei aastal 2010 Tallinnas. Foto: Peeter Langovits

14. juulil täitub Tartus sündinud Käbi Lareteil 100. sünniaastapäev ning selle tähtpäeva tähistamiseks on alates 2. juulist Tartu kaarsillal avatud Tartu linnamuuseumi näitus «Käbi Laretei 100».

Näitus annab lühiülevaate rahvusvahelist karjääri teinud kontsertpianisti ning kirjanikukuulsust kogunud Käbi Laretei elu- ja loometeest. Näitusetekstides kasutatakse rohkesti tema intervjuudes ning raamatutes avaldatud mõtteid ja tundmusi lapsepõlvest, pagulusest, muusikast, kirjutamisest, abielust jm.

Käbi Laretei, katkestades sunnitult klaveriõpingud Tallinna konservatooriumis, lahkus kodumaalt 1940. aastal vahetult enne seda, kui nõukogude võim okupeeris Eesti. Ta uueks koduks sai Stockholm, kus ta isa Heinrich Laretei töötas Eesti Vabariigi suursaadikuna. Kogu Lareteide 4-liikmeline perekond jäi Eesti okupeerimise järel eksiili ning seisis seejärel küsimuse ees, kuidas pagulasena oma elu uuesti üles ehitada.

Käbi Laretei jätkas aineliste (ja mitte ainult!) raskuste kiuste eraviisiliselt klaveriõpinguid Rootsis ja Šveitsis.

Tema debüütkontsert toimus 1946. aastal ning alates 1960. aastatest algas ta tähelend kontsertpianistina Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja USA kontserdilavadel, kus esitas ka Eduard Tubina heliloomingut. Lisaks andis ta loeng-kontserte mitmete maade (Rootsi, Saksamaa, USA) televisioonis.

Ta on heliplaadistanud mitmeid Chopini, Schumanni, Beethoveni, Hindemithi, Griegi jt klaveriteoseid, s.h. muusikat Rootsi režissööri Ingmar Bergmani (kellega oli 10 aastat abielus) mitmest filmist.

1970. aastail algas Käbi Laretei kirjanikutegevus. Tema kirjutamise keel oli küll rootsi keel, kuid samas on enamik tema teoste eestikeelsed tõlked olnud autoriseeritud tõlked.

Taas Eestisse jõudis ta 1988. aastal ning sestsaadik külastas Eestit korduvalt, esinedes kontserditega Tallinnas ja Tartus.