Teatrimaailm kaotas geeniuse! Lahkus lavastaja Peter Brook

Kultuuritoimetus
Copy
Lavastaja Peter Brook (vasakul) jean-Claude Carriere ja Francois Mathouret-ga Bouffes du Nord teatris.
Lavastaja Peter Brook (vasakul) jean-Claude Carriere ja Francois Mathouret-ga Bouffes du Nord teatris. Foto: Arnaud Baumann/SIPA

97-aastasena suri Briti teatrilavastaja ja visionäär Peter Brook, kelle tohutu mõju ulatus üle maailma. Tema surma kinnitas laupäeval tema assistent Nina Soufy. Brook defineeris oma lavastustega Stratfordi Royal Shakespeare Companys viisi, kuidas me teatrist mõtleme.

Peter Brook sündis Londonis 21. märtsil 1925 ja mängis seitsmeaastasena üksinda oma vanematele neljatunnise Hamleti versiooni. Pärast Oxfordis, Magdaleni kolledžis õppimist asus ta tööle kuninglikku ooperiteatrisse, kus ta muuhulgas lavastas Salvador Dalí kujundusega Richard Straussi ooperi «Salome».

Kui Peter Hallist sai 1960. aastal Royal Shakespeare Company kunstiline juht, palus ta Brookil end seal abistada. Seal lavastas Brook 1962. aastal esietendunud «Kuningas Leari» – lavastuse, mis on paljude silmis tänini «maailma teatri ülim saavutus» –, mille peaosas oli Paul Scofield.

Mitmed tema etendused kanti üle ka Broadwayle, sealhulgas avangardi-lavastus «Marat/Sade», mis pälvis 1966. aastal Tony auhinna parima näidendi eest. Peter Weissi näidend rääkis sellest, kuidas Markii de Sade lavastaks draamat prantsuse revolutsionäärist Jean-Pauli Maratist, keda mängivad vaimuhaigla patsiendid.

Brooki 1970. aasta «Suveöö unenägu», mis samuti Royal Shakespeare Companys esietendus ja oli mõjutatud nii Jerome Robbinsi balletist kui ka Pekingi tsirkusest, esitati valges kuubikus ning kanti ette, kasutades trapetseid, vaiu ja terastraadist metsa.

Paljusid Brooki lavastusi tunnustati teatrist üleliigsuse eemaldamise ja draama põhiolemuse vaatajateni toomise eest, esitatuna selge pilgu ja elegantse puudutusega. Tema lavastused paistsid silma ka oma mitmekesisuse poolest. 

Lisaks silmapaistvale teatritööle lavastas Peter Brook filme. Tema tähelepanuväärseimaks saavutuseks filmilavastajana on William Goldingi kuulsa romaani «Kärbeste jumal» 1963. aasta filmiversioon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles