Ivo Schenkenberg langes sel suvel Rakvere all

Andrus Karnau
, ajakirjanik
Copy
Suvelavastus «Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas» tundus kõleda betooni taustal kunstiliselt hõre.
Suvelavastus «Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas» tundus kõleda betooni taustal kunstiliselt hõre. Foto: Marianne Loorents

Rakveres pole näha ühtegi Ukraina lippu. Linnavalitsusel, keskväljakul, kirikul ega linnusel. Haapsalus näeb sinikollaseid lippe linnavalitsusel, linnuses ja vanalinnas vana raekoja ees. Rakveres pole ühtegi.

Miks ma Haapsalust kirjutan? Rakvere harrastusteatri Karakter lavastus «Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas» on oma olemuselt üles ehitatud samuti nagu Haapsalu Valge Daami etendused: professionaalne näidend, režii ja peaosalised, keda täiendavad ja tasakaalustavad kümned linnainimesed lihtsamates rollides ja massistseenides.

«Legendi Haapsalu Valgest Daamist» on niiviisi mängitud 1979. aastast saadik ning teatritegemise rõõmu raugemise märke pole näha. Selle aasta augustis näeb Haapsalu linnuses Indrek Hargla versiooni lihtsast loost, kuidas tüdruk keelatud armastuse pärast linnusemüüridesse surema jäeti. Haapsalu eeskujul mõtlen, et Schenkenbergi lavastusest võiks ju Rakveres tulla midagi samasugust – lõbus lauludega vabaõhuvaatemäng pisikese traagikanoodiga.

Liivi sõja aegne väepealik Ivo Schenkenberg on popkunstis tuntud ennekõike Grigori Kromanovi filmist «Viimne reliikvia». Selles muide kehastas Ivot Rakvere teatri näitleja Peeter Jakobi. Filmist mäletame, et Ivo Schenkenberg oli ka innukas südametemurdja. Kui sellele liita teadmine, et Schenkenberg langes oma venna traagilise vea tõttu tatarlaste kätte vangi justnimelt Rakvere linnuse all 1597 ja hukati hiljem Vene tsaari Ivan IV Julma poolt Pihkvas, siis ainest vabaõhuteatritükiks jagub justkui küllaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles