NÄDALA SUVELAVASTUS ⟩ Ja koidikul siis selgitame, kes on õige...

«Ai, velled...» Reamees - Jaanus Mehikas, Ohvitser - Indrek Taalmaa ja Sepa Mihkel - Sulev Teppart. FOTO: Merle Jantson Foto: Merle Jantson

Metsavennalugu «Ai, velled…» mängitakse Pärnumaal, Pikavere vanas vallamajas. Ümberringi needsamad Soontagana metsad, kus näidendi peategelane Ants Kaljurand (1917–1951) ehk Hirmus Ants end varjas.

Algataja ja eestvedaja Ants Välimäe kaua ja põhjalikult ettevalmistatud kodukandilavastus, koostöö näidendi autori Urmas Lennuki ja lavastaja Raivo Trassiga kannab valusat üldistust Eesti ja eestlaste saatusest, puudutab meie ühismälu, kõnetab intensiivselt olevikku. Kõige klaarimalt väljendab aja(loo) muutumist ja inimsaatusi ajas lavastuse plakat, kus peategelase Antsu (Janek Joost) pool nägu helges sireliõitega kevadsuves, teine pool aga varjutatud tumedusega, taamal hallide puutüvedega mets.

Vana vallamaja seintel on ülevaade metsavend Ants Kaljuranna elukäigust ja näeb muidki ajaloolisi dokumente. Kohvikus on süüdatud küünlad nagu peielauas. Riina Vanhaneni mõjus looduslik kujundus lähtub metsast, lavaruumi raamistavad puuriidad ja palgid, hakatuseks kuuldub õuest puude raiumist, mis tähendab töökust ja töörahu, ent muutub peagi karmi kujundikaaluga vanasõnaks: kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad… Kodutalust saab märkamatult, viimaks lõplikult metsavendade punker.