Seedisin ja mõtlesin, miks see küll nii on, et ma ei olnudki kauaoodatud filmist sugugi vaimustuses. Oli ju küll värviline ja püüti nalja teha, jagus märulit ja tagaajamist... Aga ikkagi ei olnud päris seda õiget särtsu ja hoogu sees, mis varasemates filmides on olnud. Üks asi, mis sellise mulje võis tekitada: hiljuti käisin kinos vaatamas kahte lopsakat kärtsuvat-mürtsuvat suurfilmi ehk «Elvist» ja «Thori», mis mõjusid tõelise energiaplahvatusena.
Kui nendele otsa «Käsilasi» vaadata, siis mnjah, võibki tunduda lahja leemekesena. Teine asi on see käsilaste-maania, mis sai hilisteismeliste seas alguse TikTokis. Noored tulevad kinno ülikondades ja käituvad, nagu oleks tegemist millegi tõeliselt fantastilisega. Plaksutavad, huilgavad...