Diplomaatiliselt elatud elu

Paul Lettens 1999. aastal. Foto: Ander Ilp

Vaid üksikud meie endised suursaadikud on mälestusi ja memuaare avaldanud, eelkõige Mart Helme ja Jaak Jõerüüt, teada-tuntud kirjamehed juba enne välisteenistust. Hiljaaegu lisandus neile arsti, diplomaadi ja poliitikuna tegutsenud Paul Lettens, kelle nimi on vanemale põlvkonnale kindlasti tuttav omal ajal filateeliaalaseid saateid teinud samanimelise isa kaudu.

Paul Lettens on raamatus «Suursaadiku memo» oma karjääri kokku võtnud üsnagi originaalsel moel – mustriks tema ja tema perekonna «seosed Eestis, mujal maailmas ja kasvõi galaktikas toimuvaga». Ühtlasi soovitab autor lugejal ka ise meenutada oma elu tähenduslike sündmuste aegu ja tunnetada end aja muutustes – see polegi nii paha mõte.

Miks mitte jagada lugejaga värvikirevat elu, mis on ilmselgelt õnnestunud, seda vaatamata autori süngele sünniaastale Eesti ajaloo kontekstis. Ent Lettens leiab isegi aastast 1949 positiivse lingi, milleks on «minu sünd koos NATOga, mis pakub siiani rahulikku aega».