NÄDALA SUVEVASTUS ⟩ Natuke liiga lihtsavõitu komöödia, aga tähtis on hoopis muu

Argo Aadli 40-aastane mees «Nõrkusehetkes» oli elus mees, päris muredega, kuid kahjuks jäi Harriet Toompere mängitud naine liialt paroodiasugemetega tegelaseks.   Foto: Sundown Entertainment

Kui ma vaatasin Paslepa mõisa lähedale kolhoosiaegsesse viljahoidlasse rajatud teatrisaali neljandas reas igavledes Vilja Nyholm-Palmi lavastatud «Nõrkusehetke», mõtlesin, et mis õigusega ma rahulolematu olen. Kriitikul on tasuta pilet, kohvi olin kodus enne ära joonud, nii et ei pidanud ostma kahe ja poole eurost kohvi ega viieeurost kooki.

Hea on see, et keegi võttis vaevaks keset rukkipõlde seisvas küünis, mis oma sisult ja vormilt on rohkem rokkmuusikaga pubi, teatrit teha. See ongi näide edukast regionaalpoliitikast! Kulka andis näitlejate palkadeks raha ja inimesed tulid. Nägin publiku hulgas palju Läänemaa inimesi. Ma tean, et see teeb neile haiget, kui kirjutan, et kunstiliselt oli tagasihoidlik lavastus. See pole neile tähtis, sest tähtis on miski muu. Ja see muu on see, et päris näitlejad tulid ja mängisid päris näidendit hüljatud maanurgas, mis isegi presidendi suveresidentsiks enam ei kõlba. Selle kandi inimestel oli õhtul kuhugi tulla ja kuskil olla. See on tähtis, et teater tuleb maale ja küüni ning mängib lihtsat lugu, millega igaüks võib samastuda.