Ilmus Vahur Afanasjevi viimane romaan

Copy
Vahur Afanasjev
Vahur Afanasjev Foto: Madis Veltman

Kirjastus Vemsa andis välja Vahur Afanasjevi viimase romaani «Rail Baltic ehk kelmitants vanaisa sarvedega». Tegemist on autori viimase teadaoleva tervikliku proosateosega. Mullu mais ootamatult lahkudes jättis kirjanik endast maha kaks avaldamisküpset käsikirja – eelmainitud romaani ja luulekogu «Tuulevaiksed aastad».

Kirjaniku lähedastele ja kolleegidele teadaolevalt tegeles autor juba nende viimistluse ja trükiks ettevalmistamisega, mistap oli neil võimalik töö lõpule viia.

Raamatu «Rail Baltic ehk kelmitants vanaisa sarvedega» toimetaja Jan Kausi sõnul kasutab autor pealkirjas nimetatud vastuolulist raudteetrassi ühtaegu selleks, et heita pilk tänapäeva eestlaste eluolusse ning ironiseerida ajatu inimliku ahnuse, meie vähem või rohkem ebarealistlike ambitsioonide üle.

Teose toimetajad on Jan Kaus ja Heli Illipe-Sootak, viimane tegi Afanasjeviga koostööd ka romaaniga «Õitsengu äärel». Postuumselt ilmunud teoste puhul pidas kirjastaja oluliseks kaasata projekti inimesed, kes tundsid Vahurit isiklikult ja/või professionaalselt ning on ise samuti kirjanikud.

«Vahuri viimaste raamatute ilmumine sai teoks tema sisse kõnnitud radadel, koostöös kolleegidega, kes püüdsid jääda võimalikult truuks autori kirjutatule,» rääkis kirjastuse esindaja Mare Laanoja.

Luulekogu «Tuulevaiksete aastad» toimetajal Kaur Riismaal on olnud autoriga varasem koostöökogemus, kui ta toimetas 2015. aastal kultuurkapitali luulepreemiaga pärjatud teost «Tünsamäe tigu».

Vahur Afanasjev, Rail Baltic ehk kelmitants vanaisa sarvedega
Vahur Afanasjev, Rail Baltic ehk kelmitants vanaisa sarvedega Foto: Raamatu esikaas

Jan Kaus tundis Vahurit aastaid, olles vajaduse korral abiks nõu ja jõuga, sh jõudsid nad suhelda ka Rail Balticu teemal.

«Janilt saingi teada, et Vahur jõudis raamatu käsikirja lõpetada,» rääkis Laanoja. «Igatahes on need teosed sobilik punkt ennatlikult katkenud karjäärile: aus ja valus luulekogu ning mõnusalt põnev ja naljakas lugu meist endist, eestlastest.»

Tagasi üles