P, 4.12.2022

TULEB TAAS ⟩ Kus on mu märss, pastlad ja parmupill? – Jälle algab folk!

Ave Palm
, muusikakriitik
Kus on mu märss, pastlad ja parmupill? – Jälle algab folk!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
27. pärimusmuusika festivali (2019) kontserdid lossi­mägede lavadel olid ­ootuspäraselt ­rahvarohked.  
27. pärimusmuusika festivali (2019) kontserdid lossi­mägede lavadel olid ­ootuspäraselt ­rahvarohked.  Foto: Elmo Riig

Sel nädalavahetusel toimub 29. korda Viljandi pärimusmuusika festival, enamasti Viljandi folgi nime all tuntud nädalalõpp täis värve ja emotsioone, muusikat ja sõpru. 

«Igal pool on rütm, igaühes on rütm, kõik on rütmi sees. Rütmi on tunda läbi rõske mullakamara ja see paneb lirtsuvad päkad kummipallina üles-alla hüppama. Rütm sahiseb kortsunud seelikuis ja krõbiseb kuumusest pragunenud sandaalides. Rütm liigutab masse nagu hüpiknukke, paneb nad oma tahtmist tegema. Rütm tekitab kaoses korra, loob mõttetust sagimisest kujundid. Tantsukujundid.» Nõnda kirjeldab Viljandi pärimusmuusika festivali pulbitsevat melu Tuuli Reinsoo raamatus «Viljandi pärimusmuusika festivali lood» (2017).

Viljandi folgi juurde kuuluvad rõõmus ja mitmekesine festivalisumin, spontaansed pillimängud pärimeetril, uued ja vanad tuttavad keset rahvapilve kohtumas ning kallistusi ja tervitussõnu vahetamas. Tegemist on tõesti erilise peomeeleoluga. Külastajad ei saa osa mitte ainult hoolikalt kokku pandud programmist, vaid ka folgirahva ühisest mõtlemisest ja hingamisest, mis jätavad mällu vaid magusaid meenutusi.

Märksõnad
Tagasi üles