NÄDALA FILM ⟩ Lõbusõit zombifilmi köögipoolele

«Lõplikus lõikes» löövad kaasa tuntud näitlejad Romain Duris ja Bérénice Bejo. Foto: Filmikaader

Hästi, nüüd on alanud see osa mu tööpäevast, kus üritan lugejatele maha müüa ühte jantlikku prantslaste zombifilmi, mis teeb sügava kummarduse filmitegemisele ning pärineb üldsegi Jaapanist. Olete veel minuga? Tänavuse Cannes’i filmifestivali avafilm, Michel Hazanaviciuse «Lõplik lõige» võib üllatada neidki, keda tavaliselt ei köida mörisevad zombid või küljest kistud jäsemed. Lögane soust töötab siin nii-öelda kattevarjuna, sest «Lõplik lõige» on hoopis absurdne filmitegemise käsiraamat.

Kui tõin esile, et «Lõplik lõige» pärineb Jaapanist, siis tõepoolest, põhimõtteliselt olen mina seda filmi paar aastat tagasi näinud. «Lõplik lõige» on nimelt Prantsuse uusversioon jaapanlaste hitt-zombikomöödiast «Las kaamera käib – zombid!», mida näitas 2019. aastal Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival. See pälvis isegi publiku lemmikfilmi auhinna.

Täiesti arusaadav võit, sest «Las kaamera käib – zombid!» oli suurepärane näide amatöörõudukast (kogu eelarve oli kõigest 25 000 dollarit), mis algas nagu suvaline zombifilm, kuid leidis poole pealt täiesti uue, eneseiroonilise kursi ning sundis seninähtut peas ümber mõtestama. «Las kaamera käib – zombid!» pööras end pahupidi, žongleeris kavalalt publikuga ning peegeldas mõistvalt filmitegemisega kaasnevat stressi, mis tekitab filmitegijas nii hasarti kui põlgust.