«Mõtlevad pildid» – üks aasta olulisemaid kunstinäitusi

Raul Meel (s 1941), «Reisides rohelusse», 1973–1979. Vaade näituselt «Vibrant Field – Nature and Landscape in Soviet Nonconformist Art 1970s–1980s» Zimmerli kunstimuuseumis, 2017. Foto: Peter Jacobs

Kui ei olnuks seda neetud sõda Ukrainas, moodustanuks inimesed Kumu kunstimuuseumi uste taha juba avamispäevadel pikki järjekordi. Näha Tallinnas sellise rahvusvahelise kaliibriga 1970.–1980. aastate Moskva kontseptualistide ringi superstaare, nagu näiteks Ilja Kabakov, Erik Bulatov või Komar ja Melamid (nimekirja võiks jätkata) üheskoos kontseptualistlike teostega eestlastelt samast aegruumist, nagu näiteks Leonhard Lapin, Raul Meel või Sirje Runge (jällegi, nimekirja võiks jätkata), on tõepoolest meeliülendav – tõeline kunstimuuseumide ja teadusülikoolide transatlantilise koostöö tour de force.

Põhimõtteliselt oleme kõik siin Eestis seda näitust oodanud vähemalt viimased veerandsada aastat. Kuigi tuum on sama, on «Mõtlevad pildid» nüansseerituses tubli samm edasi 1997. aastal Rotermanni Soolalaos avatud väljapanekust «Nonkonformistlik kunst Norton ja Nancy Dodge’i kogust», kus oli teoseid ajaraamistikus «Gulagist glasnostini». Niisiis aitäh kuraatoritele! «Kumu just selliste näituste tegemiseks ehitatigi,» heldin korraks Kumu suures saalis ringi jalutades. Selleks, et siduda eestlaste kunstipärandit muu maailma tippudega ja neid tähendusseoseid vaataja jaoks senisest selgemini lahti mõtestada.