AK ⟩ Pajatusi Mustamäe paneelmajade vahelt

Anni Mägeri illustratsioon Pille Kannisto lasteraamatule «Britaga juhtub». Foto: Repro

Noorele lugejale kirjutaud raamatuid, mis on inspireeritud autori enese lapsepõlvest, võib võtta kahte moodi. Esiteks kui enam või vähem äratundmist pakkuvaid tõsielulisi lugusid sihtgrupile. Teiseks kui minevikku vajunud kümnendi jäädvustust, n-ö väikest ajalugu, mis haagib ka sellel ajal sirgunud täiskasvanuid. On kirjaniku valik, kui suurel määral lood peegeldavad toonast olmet ja ühiskondlikke olusid. Mõlema variandi puhul on esiplaanil laps oma tunnete ja mõttemaailmaga. Ning aegade muutudes pole need kuigivõrd muutunud.

Pille Kannisto ei keskendu teoses «Britaga juhtub» omaaegse elu-olu kirjeldamisele. Tema lapsepõlvelugude keskmes on väikese tüdruku mõtte-, tegude- ja tundemaailm. Raamatu nimitegelane elab Mustamäel. Millal täpselt, seda autor otseselt teada ei anna.

Kaheksakümnendad võib-olla? Seda arvamist toetab Moskva olümpiamängude särk tüdruku seljas ja mitmed olmelised detailid: suvilamajandus, ohjeldamatu moosikeetmine (ja selle mittesöömine, meenus kohe Kiviräha «Eesti matus»), puupüsti täis ühistransport ja näiteks kasvõi see, et meremees sai oma naisele kaugelt maalt kingituseks tuua ahvipoju.

Kuid ega üheksakümnendate alguse elu-olu ka kuidagi teistsugusem polnud. Ah jaa, millal too suurt puuristi kandev tüüp Tallinnas ringi liikus? Tema kuulub Brita naabruskonna veidrate karakterite hulka, kelleks on veel Ahvitädi, tige tädi, aknal rinnutav tädi Valja ja tema alailma autot parandav mehenäss, Peegliga Poiss, Paha Poiss, kes on ühtlasi ka Ilus Poiss, tädi Fanni ja mitmed teised.