Kuidas portreteerida kunstikogujat

Näitusevaade. Esiplaanil leedu kunstniku Pacui Hardware «Fossil Fluent» (2021), keskel leedu kunstniku Rute Merki õlimaal «The Spirits Within» (2018), mõlemad leedu koguja Boris Symuleviči kogust (2018).  Foto: Madara Gritāne

Tunne oma naabrit, öeldakse vahel. Temnikova & Kasela galerii juht Olga Temnikova on Riias kokku pannud näituse «Growing Out? Growing Up? Contemporary Art Collecting in the Baltics». Ehk siis eesti keeles «Välja kasvanud? Suureks saanud? Kaasaegse kunsti kogumine Baltimaades». Tunne oma naabrit-kunstikogujat, võiks selle põhjal öelda.

Suhtluse tekitamise nimetab Temnikova ettevõtmise põhieesmärgiks. Eelkõige just nende vahel, kes koguvad kaasaegset kunsti. Retsept oli seekord järgmine: igast riigist kolm kogu (Eestist tegelikult neli), kokku 70 kunstnikku. Eestist Maria Avdjuško, Riivo Antoni, Edgar Aronovi ning Epp ja Martin Kruusi kogud. Eesti kunstnikest näiteks Alice Kask, Edith Karlson, Kaido Ole, Kris Lemsalu, Jaan Toomik jne.

Kolm kogu riigist on miinimum, mille põhjal saaks hakata midagi üldistama, tekkis Temnikovale arusaam näitust koostades. Meie tuntumad kogujaid nagu Enn Kunila või Jaan Manitski polegi esindatud? «Erinevatel põhjustel, Kunilal on kaasaegset pigem vähe ka, tema fookus on mujal,» räägib Temnikova ja tõdeb, et see pole veel perfektne ülevaade, aga vähemalt samm sinnapoole. Ta tunnistab ka teatavaid raskusi sellise näituse kokkupanemisel, sest kõikidel kogujatel on asja juures oma motivatsioon, raskused, plussid ja miinused.