NÄDALA LAVASTUS ⟩ Ukuaru perenaise karge valss

Pille-Riin Purje
, teatrivaatleja
Copy
Pääru Oja Aksel on omanäoline, aus, köitev pillimees. FOTO: Rebeca Rosalie Parbus
Pääru Oja Aksel on omanäoline, aus, köitev pillimees. FOTO: Rebeca Rosalie Parbus Foto: Rebeca Rosalie Parbus

Eestlaste mälus hoiab «Ukuaru» eelkõige Leida Laiuse 1973. aasta film, mille stsenarist oli Mats Traat, peaosades Elle Kull ja Lembit Ulfsak. Kahtlustan, et filmi on nüüdseks vaadatud rohkem kui loetud 1969. aastal ilmunud Veera Saare romaani.

Eks tundugi raamatu teine osa tähtsusetum kui Minna nooruse lugu. Ja muidugi kumiseb me hinges Arvo Pärdi imetabane «Ukuaru valss». See valss kõlab ka Emajõe Suveteatri kargeõhulavastuses – mis kena määratlus! Ehkki esietenduse augustiõhtu oli ebatavaliselt soe, hoidis kargust näitlejate mängulaad.

Ainuüksi mängupaik Vooremäel, metsade rüpes, on vähemasti pool õnnestumist. Mets kujuneb Peep Maasiku lavastuse peategelaseks – koos Minna, Aksli ja pilliga. Metsateed ja rajad annavad avaruse liikumisjoonisele, puuladvad ja taevalaotus loovad kõrgusemõõtme. Metsa loomulik vägi toetab lavastajat, mõjutab rollide ehedust ja parimas mõttes isetust, ent sekka võimendab üle võlli grotesksust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles