:format(webp)/nginx/o/2022/07/31/14731207t1hd67a.jpg)
Melbournei underground-ringkonnast võrsunud punkar, keda on alati tõmmanud tumedama ja väljakutsuvama kõla poole. Gootimuusika pioneer, kes aitas inspireerida gooti-rokki ja kelle esimene bänd omandas toona maine kui «maailma vägivaldseim live-bänd». Hiljem juba muusik, keda peetakse tänini üheks aukartust äratavamaks ja elujõulisemaks artistiks, kes on suurem kui elu. See on Nick Cave, kes täna õhtul Haapsalu piiskopilinnuses esineb.
Kultuuritoimetus on selleks puhuks pannud kokku valiku Nick Cave'i legendaarseimatest lugudest, et õhtune annus depressiivsust liiga suure hingelise vapustusena ei tuleks.
Kuigi tänaseks päevaks on Nick Cave & The Bad Seeds andnud välja 17 albumit, on kultuuritoimetuse valikus 13 lugu, mis võiksid olla suurepäraseks sissejuhatuseks geeniuse loomingusse.
Suurepäraseks sissejuhatuseks Nick Cave'i karjääri on see lugu The Bad Seedsi esimeselt albumilt «From Her to Eternity». Albumi nimilugu on dünaamiline, peen, naljakas ning seda on kirjeldatud ka kui väärastunud ja hullumeelset rock-muusikat.
Piibellike allegooriatega vürtsitatud laul jutustab loo mehest, kes iga hetk elektritooli läbi hukkamisele on määratud ning «The Mercy Seat» viitab seetõttu samaaegselt nii elektritoolile kui ka iisraellaste kõige pühamale reliikviale, seaduselaeka kullast kaanele. Lisaks kitarrile lisavad loole sügavust orel ja keelpillid, mis annavad «The Mercy Seat'ile» suursuguse ja pea metsiku kõla. Lugu kuulub kontsertide põhirepertuaari ning on üks Cave'i enimesitatud lugusid.
Teiste hulgas on laulust oma versiooni teinud ka kantrimuusik Johnny Cash.
«The Weeping Song» on oma struktuurilt justkui traditsiooniline lastelaulul, kus värssides vahelduvad isa ja poja mõtted - Nick Cave pojana ning Blixa Bargeld isana. Loo lüürilise tuuma moodustavad isa õpetussõnad pojale, et inimesed võivad nutta erinevatel põhjustel, kuid see kõik on osa elust. Millele isa aga tähelepanu juhib, on, et kui lapsed nutavad kogu aeg ja mitte millegi pärast, siis täiskasvanute nutt tuleneb tõelisest leinast ja kurbusest. Laulul on ka meeleolukas muusikavideo, kus Nick Cave ja Blixa Bargeld plastikust merel purjutavad.
Sensuaalse kõlaga mõrvaballaad on pärit ühelt Nick Cave & The Bad Seedsi kõige populaarsemalt albumilt «Murder Ballads» ning on ühtlasi kõige rahvusvahelisemat edu nautinud lugu. Laul on inspireeritud Apalatši mõrvaballaadist «Down in the Willow Garden» ning jutustab loo mehest, kes otsustab mõrvata naise, kellega ta kurameerib. Cave on hiljem ka öelnud, et dialoog mõrvari ja tema ohvri vahel on loodud just Kylie Minogue'le mõeldes.
Tänu «Peaky Blindersile» ja 1990ndatel populaarseks saanud rappija-õudukale «Karje» on tegemist ühe tuntuima Nick Cave & The Bad Seeds looga, mida on kaverdanud nii Arctic Monkeys, Iggy Pop, PJ Harvey, Jarvis Cocker, aga ka räppar Snoop Dogg.
Laulu pealkiri viitab John Miltoni eepilisele poeemile «Kaotatud paradiis», milles on ühe teemana sees ka jumaliku kättemaksu idee, ning ka laulusõnad kirjeldavad «sünget, ent ihaldusväärset ja manipuleerivat kuju, kes uitab ringi ning külvab hirmu ja imetlust kõikjal, kuhu läheb» ja on «samaaegselt nii jumalik kui ka deemonlik».
«O Children» on atmosfääriline ja salapärane laul, mille laulusõnad kõnelevad poeetiliselt kahetsusest, mida kogevad noored inimesed, kui mõistavad, et see, millest nad on alati unistanud, võib kord realiseerudes olla hoopis õudusunenägu. Teisalt räägib peamiselt akustiline lugu sellest, et paratamatult toob vanadus rohkem vastuseid. Gospelist inspireeritud kooriosa refräänis annab loole emotsionaalset sügavust, mis sümbioosis Nick Cave'i meloodilise lausumisega muudab «O Children'i» omaette elamuseks.
1997. aastal ilmunud album «The Boatman's Call», kust «Into My Arms» pärineb, võttis märkimisväärselt romantilisema suuna bändi senisest loomingust eemale ning minetas seni domineerinud post-pungiliku soundi - on ka «Into My Arms» pea täielikult klaveril põhinev ning lugu imeilus sümbioos melanhooliast ja romantikast. Inspiratsiooniallikat ei ole Cave küll kunagi ise kinnitanud, ent on oletatud, et laulu melanhoolsete sõnade põhjuseks on Cave'i armuvalu - loo kirjutamise eel purunes tema pikaajaline suhe Viviane Carneiroga, millele järgnes lühike suhe ja kiire lahkuminek inglise muusikust, PJ Harvey'st.
Cave esitas lugu ka oma sõbra, INXSi laulja Michael Hutchence'i matustel.
Nick Cave on lugu «Bring It On» kirjeldanud, kui üht tuhandest teisest samasugusest loost tõotustest ja toeks olemisest, mis ta kirjutanud on, kuid Cave sõnul teeb selle loo eripäraseks taustavokaali ja meloodia kooskõla, mis lisab nii positiivsust kui ka emotsionaalsust.
Elu banaalsustest ja tarbimiskultuurist kõneleva «Abattoir Blues» kohta on Cave ise öelnud, et tegemist on veel ühe tema meelest koomilise võimalusega Jumalat mõtestada. Laul kirjeldab masendustunnet, mis tänapäeva maailmale üsna omane on, ning teeb seda läbi «tapamaja» metafoori - liiga palju inimesi, liiga palju piina ja ahastust ning inimesed ei erinegi seetõttu üleliia tapamajja viidud loomadest.
«Ghosteen», kust «Sun Forest» pärineb, on kirjutatud pärast Cave'i poja Arthuri surma 2015. aastal ning sellest ka suuresti inspireeritud, sest käsitleb temaatiliselt kaotust, surma ja eksistentsialismi, aga ka Cave'ile omaseid teemasid nagu usk ja armastus. Esoteerilise meeleoluga «Sun Forest'is» kõlab lisaks Warren Ellise viiulile ka viieliikmeline keelpilliansambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, vioola, tšello ja kontrabass, mille kaudu on loodud lai ja looduslähedane helimaastik, mis on samaaegselt nii kummituslikult kaunis kui ka hirmutav. Loo lõpus avaldub Cave'i vokaalne võimekus aga hoopis uues võtmes, kui muidu baritonis laulev muusik mõned lauluread falsetiga laulab.
Üks Nick Cave & The Bad Seedsi kõige jumalakesksemaid albumeid on 2007. aastal ilmunud «Dig, Lazarus, Dig!!!», mis jutustab erinevate laulude kaudu loo Laatsarusest, kelle lugu Cave'i juba lapsena hirmutas, ent samas ka küsimusi küsima innustas. «We Call Upon The Author» keskne probleem seisneb filosoofilises küsimuses, et kui Jumal on tõesti nii kõikvõimas, siis miks eksisteerib maailmas kurjus ning «We Call Upon The Author» on seetõttu otsesõnaline pöördumine Jumala poole, kui pärast painajaliku reaalsuse kirjeldamist palub Cave Jumalalt selgitust, miks reaalsus nii inetu on.
«I Need You» on kirjutatud vahetult pärast Nick Cave'i 15-aastase poja Arthuri katastroofilist surma 2015. aasta juulis. Suuresti räägib lugu igapäevaelust pärast suurt kaotust - kuidas pärast leinaperioodi ja matuseid taandub kogu elu sellele, kuidas eluga edasi minna ja mitte liialt surmale ja kaotusvalule keskenduda ning kuidas tõrjuda kõikehaaravat nihilismi ja ükskõiksust.
Tempokas «Nature Boy» on üks bändi kõige popilikumaid ja lõbusamaid lugusid, mis on pooleldi vastulause kõigile kriitikutele, kes näevad Cave'i loomingus vaid surma, süngust ja melanhooliat. Narratiivikeskne ja pooleldi autobiograafiline laul räägib sellest, kuidas vägivald on saanud nõnda tavaliseks elu osaks, nii et igal hommikul ärkame me koletute sündmuste peale ja ei pilguta enam silmagi, kuid eesmärk peaks olema see, et iga päev ja iga hetk, mis me ärkvel oleme, on pühendatud ilule.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)