E, 3.10.2022

Vabadusest 21. sajandi Ida- ja Lääne Euroopas – Jaga leeki!

Egge Kulbok-Lattik
, kultuurisotsioloog
Vabadusest 21. sajandi Ida- ja Lääne Euroopas – Jaga leeki!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Pariisis Eesti suursaatkonnas avatud näitus «Vabadus 21. sajandil».
Pariisis Eesti suursaatkonnas avatud näitus «Vabadus 21. sajandil». Foto: Erakogu

20. augustil tähistame Eesti taasiseseisvumispäeva. Vabadus ei ole Eestile kui väikeriigile sugugi mitte enesestmõistetav. Vabadust väärtustavad kõik rahvad ja riigid, nii väikesed kui ka suured. Sageli on vabadus kättevõidetud verega, seetõttu tähistatakse seda sõjaväe ja paraadidega.

Ka Prantsusmaal, kus 14. juulil, tähistatakse rahvuspüha, Bastille' päeva, alates Bastille' kindlusvangla vallutamisest 1789. aastal, kui revolutsionäärid said võitu vangla ja kuningavõimu repressioonide üle, märgib sündmus VABADUSE võitu. Igal aastal toimub juulikuus Pariisi peatänaval Champs-Élysées'l selle sündmuse auks võimas sõjaväeparaad, kus marssis ligi 5000 eri relvajõudude vormikandjat, 181 tehnikaühikut ja 200 hobust. Lisaks lendasid 65 lennukit ja 25 helikopterit.

Sel aastal moodustasid paraadi avakolonni NATO üheksa Ida-Euroopa liikmesriigi (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria) kaitseväelased ning teiste hulgas lehvis Eesti sinimustvalge. Nii väljendas Prantsusmaa oma solidaarsust vabadusvõitlusele Ukrainas – kus käib võitlus nii oma rahva ja riigi, kui ka kõigi teiste Ida-Euroopa riikide vabaduse eest. Vabaduse leeki soovib Prantsumaa edasi kanda ja jagada ja nii oli tänavu paraadi teemaks «Jaga leeki» («Partager la Flamme»).

Vabadusest kõneldi ka 5. juulil Pariisis Eesti suursaatkonnas avatud näituse «Vabadus 21. sajandil» avamisel korraldatud arutelul, millest võtsid intellektuaalid Prantsumaalt ja Eestist. Näitusel on eksponeeritud 21 Eesti kaasaegse kunstniku tööd, mis mõtestavad vabaduse mõistet üksikisiku, rahva ja riigi tasandil. Kunstikogu «Vabadus 21. sajandil» on Jaak Visnapi kuraatoriprojekt, idee kollektsiooni loomiseks sündis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 2018. aastal.

Pariisis Eesti suursaatkonnas avatud näitus «Vabadus 21. sajandil».
Pariisis Eesti suursaatkonnas avatud näitus «Vabadus 21. sajandil». Foto: Plakat

Teoste loomisel on kasutatud traditsioonilisi suuri litograafilisi trükikive ja spetsiaalset trükipressi aastast 1924, tööd teostas samuti Jaak Visnap. Kollektsioon annab eripalgelise ja julge sõnumi, illustreerides Eesti kultuuri tugevust ja pühendumist vabadusele, mis arvestades Eesti ajalugu ja geograafilist asukohta ei ole kunagi olnud enesestmõistetav. Esindatud on kunstnikud: August Künnapu, Evi Tihemets, Hardi Volmer, Ivar Kaasik, Jaak Visnap, Jaan Toomik, Jüri Arrak, Kadri Alesmaa, Kadri Kangilaski, Kiwa, Laurentsius, Leonhard Lapin, Liisa Kruusmägi, Maarit Murka, Marko Mäetamm, Navitrolla, Peeter Allik, Priit Pärn, Raul Meel, Tarrvi Laamann ja Urmas Viik.

Pariisis Eesti suursaatkonnas avatud näitus «Vabadus 21. sajandil».
Pariisis Eesti suursaatkonnas avatud näitus «Vabadus 21. sajandil». Foto: Erakogu

Kui kunstnike ideed vabadusest kõnetavad saatkonna külalisi ja vaatajaid kuni 2023. aastani seintel rippuvate taieste läbi, siis ühiskonnauurijad ja külalised arutlesid vabaduse üle ligi kahe-tunnisel arutelul, mille saatkond korraldas. Eestist osalesid Marko Mäetamm ja Ilmar Raag. Prantsusmaad esindasid Pariisi Ida keelte ja kultuuride instituudi õppejõud ja veebiajakirja Regard sur l’Est toimetaja Céline Bayou, rahvusvaheliste küsimuste ekspert ja õppejõud Nicolas Tenzer ning politoloog Bruno Tertrais. Kuulajateks kogunes saalitäis kirjut publikut nii Eesti kogukonnast Pariisis kui ka Prantsusmaa kunstikuraatoreid, galeriste, ajakirjanikke, saatkonna sõpru ja muid poliitikahuvilisi.

Suur- ja väikeriigi vabadusest

Arutelus ilmnes hästi, kuivõrd erinev on rahvaste enesekirjeldus. Suursaadik Lembit Uibo sõnas arutelu sissejuhatades, et sõda Ukrainas on pannud pikalt rahu nautinud Lääne ühiskondi aduma, et vabadus on väärtus, mida peab oskama hinnata ja mille nimel tuleb pingutada. Bruno Tertrais avas vabaduse mõiste tähendusi ja konnotatsioone – vabaduse mõiste on filosoofiline ja poliitiline, on üksikisiku ja riigi vabadus. Indiviidide vabadus erineb kultuuriti, ka Ida- ja Lääne-Euroopas mõistetakse vabadust erinevalt.

Ilmar Raag kinnitas vabaduse ja suveräänsuse küsimuse äärmist tähtsust Eestile, sest piiririigina peab Eesti olema kogu aeg valmis end kaitsma. Ka Ukraina sõjas ei ole Eesti ainult abistaja, vaid siin tuntakse teravalt sõja ligidust. See taju erineb Euroopa lääne- ja idaosas üsna tugevasti.

Pariisis Eesti suursaatkonnas avatud näituse «Vabadus 21. sajandil» avamise puhul korraldatud arutelu.
Pariisis Eesti suursaatkonnas avatud näituse «Vabadus 21. sajandil» avamise puhul korraldatud arutelu. Foto: Erakogu

Seepeale tõi Céline Bayou, sisse suur- ja väikeriikide erinevad fookused. Ta rõhutas et Balti riigid kui väikeriigid saadavad Prantsusmaale kui suurriigile selge sõnumi - nad soovivad oma sõltumatust säilitada. Bayou sõnul on prantslastele mõistetav, et suhted Venemaaga on Balti riikidele traumakogemuse tõttu kriitilise tähtsusega. Kuid ka Prantsusmaal arutletakse Venemaa tuleviku üle ja kardetakse kättemaksu – gaasi hind tõuseb iga päevaga. Suhestudes enda kõrval seinal oleva Kadri Kangilaski teosega, sõnas Bayou, et vabadus on pidevalt arenev protsess. «Kõigi vabadus algab siiski iga üksikisiku tasandilt, valikuvabadusega kaasneb vastutus maailma ja keskkonna ees. Inimese isiklik vabadus sõltub tema teadvelolekust, mistõttu on väga tähtis, et inimesed arendaksid oma teadvust.»

Ka Nicolas Tenzer puudutas suur- ja väikeriikide vabaduse eri perspektiive, avades huvitava vaate Euroopa Liidule kui sajandeid kestnud ajaloohirmust vabale liidule: «2005. aastal, kui viibisin äsja referendumi allkirjastanud Serbias, vestlesin serblasega, kelle sõnul võtsid prantslased kui Euroopa Liidu asutajad selle liidu loomisega ära sajandeid pika ajaloohirmu.

Tõepoolest, vabadus on eelkõige hirmuvaba olek. Mu meelest on vaja jälgida, kuhu me suundume nii Euroopa Liidu arendamisega, samuti vabaduse mõiste emantsipatsiooniga – nii individuaalses, sotsiaalses ja ühiskondlikus mõttes – kui kaugele me vabadusega läheme. Nii nagu igal riigil, on ka igal kogukonnal oma kontseptsioon vabadusest. Aga kuidas on kollektiivne vabadus seotud indiviidide vabadusega? Tuleb ka mõelda, mis on riigi vabadus ja mille poolest erinevad suure ja väikeriigi vabadused. Kui suur on suurriik ja kas oleme lummatud suurusest? Kas Venemaa on suur riik? Mis on väikeriigi vabaduse hind? Ja mis Venemaast saab? Prantsusmaal mäletatatakse siiani II MS traumat ja kollaboratsionismi.»

Kunstniku perspektiivi tõi esile Marko Mäetamm, kelle sõnul on vabaduse mõiste abstraktne ja kõige paremini tajume vabadust siis, kui meil seda pole. Kunst sünnib kunstniku mõttevabadusest. Mäetamme sõnul on temal kunstnikuna igapäevaselt laual valikud mitmete vabaduse eri kategooriate vahel. «Tehes valikuid lisaks isiklikule, ühiskondlikule, majanduslikule jne vabadusele, püüan leida viise kuidas vormistada või millise kunstilise kujundiga ma kõnetan oma publikut.»

Kokkuvõttes: vabadus on filosoofiline ja sotsiaalselt konstrueeritud mõiste, mil palju tasandeid ja mis erineb kultuuriti. Kuigi teame, kui väga oluline on vabaduse mõiste nii prantslaste kui ka eestlaste jaoks, tõi vestlemine vabadusest kohe esile erinevad perspektiivid. Prantslased tajuvad end suurrahva ja -riigina, võttes vastutuse Euroopa Liidu asutajatena. Nad on kindlad oma pikale hariduse ja kultuuri traditsioonile, mida võib usaldada.

Pariisis Eesti suursaatkonnas avatud näitus «Vabadus 21. sajandil».
Pariisis Eesti suursaatkonnas avatud näitus «Vabadus 21. sajandil». Foto: Plakat

Kerkisid üles küsimused – mil määral väike- ja suurriigi vabadus erineb? Millega väikeriigid panustavad oma vabaduse saavutamisel ja hoidmisel? Eestlased rääkisid oma suveräänsuse säilitamisest ja suurriikide kohusest seda tagada. See pani taaskord mõtlema Eesti võimaluste üle: kuidas riigina panustada vabade rahvaste peres ja rahvana - mida on meil maailmale anda ja kuidas me seda suudame.

«Jaga leeki!» - «Partager la Flamme»

Ukraina sõjas on Eesti oma abi ja toetusega näidanud ennast suure rahva ja riigina. Aga lisaks riiklikule ja üldrahvalikule abile sõjakolletes, on meie suurim võimalus ikkagi kunst ja kultuur, andekate inimeste looming, mis kõnetab maailma. Meid tuntakse rikka muusikakultuuri ja selle suurkujude, eelkõige Arvo Pärdi järgi. Maailmas teatakse ka Eesti veretut, laulvat revolutsiooni. Meie kunsti tuntakse vähem ja just seetõttu on väärtuslik meie kunsti maailmale tutvustamine, olgu see siis Konrad Mägi maalikunsti või Jaak Visnapi visionäärne Vabaduse kunstikogu tutvustamine, mis viib maailma 21 Eesti kunstnikku.

See on Eesti parim strateegia, välja öeldud juba 19. sajandi lõpul Jakob Hurda julges visioonis – saagem suureks vaimult, kui me arvult seda mitte olla ei saa, siis saame olla inspiratsiooniks teistele rahvastele. Jakob Hurt: /..../ «Suurus ja vägevus on kahesugune rahvaseltsidel. Mõned on suured hingede arule ja vägevad poliitika väljal. Sedaviisi suureks eesti rahvas küll iialgi saada ei või. Tõine suurus ja vägevus on suurus ja vägevus vaimu asjades ja haritud elo poolest. Ka terve rahvas võib sedaviisi vaimu asjades ja haritud elo poolest tõeste suur ja vägev ja tõistele hapu taignaks olla, kes elo elama ajab. Sellesarnasest suurusest ja vägevusest ka oma jago osa saada pole ka eesti rahvale keelatud, kui aga ise tahame ja nimelt mehise meelega tahame.» /.../

Seda strateegiat realiseerida saame rahvana ainult hariduse abil, sh kunstikultuuri kättesaadavuse abil. Kui seda jaksame tagada, on lootust. Et mitte takerduda oma väiksusesse tuleb aegajalt Hurda mõtteid üle korrata ja vältida enese ning üksteise pisendamist, mida kahjuks kohtab igal sammul. Selleski osas on abi on taaskord Jakob Hurda sõnadest 6. juuli 1870: «Arvab ehk loodab siis keegi, et Eestirahva elu, nende keel ja iseloom, mitte enam kauaks kestma ei saa, vaid et meie kõik pea selgeks saksaks ehk valu-venelaseks saame, siis eksib ta väga. Ta võib rahul ja julge selle pääle olla, et eestlased mitte kärblased ei ole, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba ilmas elanud ja ta pärast meid veel kaua kestma saab.»

Et leeki jagada, tuleb jõudsamalt tähelepanu pöörata – kuidas Eesti kunsti maailmale tutvustada, meie suur võimalus on jutustada oma lugu kujundite ja kunsti keeles. Ja siin on avarad võimalused kultuuridiplomaatias, kus küllaga veel kasutamata võimalusi.

Vabaduse kunstikogu näitus avatakse käesoleva aasta oktoobrikuus veel ka Londonis Eesti saatkonnas. Varem on see olnud avatud Berliini Eesti saatkonnas, alates 20. august 2021, ja Münchenis Litograafia päevadel (29.08. – 02. 09. 2018). Eestis on Vabaduse kunstikogu eksponeeritud olnud KUMU fuajees (2018 ), Valga Muuseumis (2018), Pärnu Linnagaleriis (2018), Rae valla Kunsti Platsil (2018), Raplas (2018), Paide Muusika – ja Teatrimajas (2018), ERMis (2019), Võru Linnagaleriis (2019), Kuressaare Raegaleriis (2019) ja TF Kaubanduskeskuses (2019).

Märksõnad
Tagasi üles