Nördinud GusGusi kontserdikülastaja: see oli nagu surmalõks, kus õhku polnud üldse!

Kontserdimelu. Kontserdikülastaja sõnul oli HALLis nii palav, et tundus, nagu oleks puitpõranda alla tuli tehtud. Foto: Lenno Vaitovski

21. augustil toimus Tallinnas järjekorras juba teine Islandi bändi GusGus etteaste, sel korral klubis Hall. Klubielektroonika biitidega peol jäid (loodetavasti) kõik ellu, kuid oleks võinud minna palju hullemini, kirjutab Postimehe poole pöördunud nördinud kontserdikülastaja Lenno Vaitovski.

Klubi Hall on sellise kaliibriga pidude korraldamiseks surmalõks - seal oli kuumem kui põrgus. Ja lühidalt öeldes - ei saanud seda kontserditeenust, mida oleks oodanud.

Algus, nagu ikka, oli võrratu. Võtsime kuulda peokorraldajate kutseid saabuda kohale juba varem ning kulutada mõned hetked (ja eurod) Halli välibaaris Suvila. Inimesi oli kogunenud omajagu, telliti sealseid legendaarseid pitsasid ja jahutavaid jooke, meeleolu - üldjoontes lõbus. Kui kontserdi algus lähemale jõudis, hakkas kogunenud rahvas vähehaaval peosaali poole nihkuma. Veel tundus kõik täiesti normaalne.

Kui ma ise umbes täpselt kell 20 ehk kontserdi alguses saali viiva trepi ülaossa jõudsin, hakkasid mulle inimesed saalist vastu tulema. «Seal on 50 kraadi sooja!», «Seal pole kusagil seistagi!» jne. Ma ei saanud midagi aru. Kui on pilet ja on kontsert, on ju loogiline, et vähemalt seisma kuskile mahub. Kliimast rääkimata - kuumalaine oli selleks ajaks ju alla andnud ja õues vaevu 25 kraadi.

Järgmisena märkasin põgenike hulgas oma sõbrannat. «Mulle öeldi, et te ei tohi siin seista!», ütles ta. Samas mingit korraldust, et kus seista tohib, samuti ei järgnenud. Järgmistelt väljujatelt saime lootust, et «kuskil tagapool» pidi siiski veel veidi ruumi olema ning otsustasime oma neljase seltskonnaga siiski katsetada, et kui kitsas ja kuum siis on.

Aukudeta ahi

Kuumus lajatas nagu haamriga. Vaevu kahe inimese laiustest ustest end saali sisse litsudes (mis pealegi avanesid tuleohutuse mõttes tulesurmaohtlikult valele, ehk siis väljast sissepoole) läks üha kuumemaks ja ka umbsemaks.

Tundus, nagu oleks puitpõranda alla tuli tehtud, kohe lahvataks leek ja saalitäis inimesi praeks seal elusalt. Seisime hetke esimesel hõredamal põrandalapil, keeled vestil - ja otsisime teed saali tahaossa. Turvamehed püüdsid asjatult saali servas vabamat käiku hoida, et inimesed saaksid sealt vajadusel lahkuda (ja, ilmselt, kiirabibrigaadid minestanute äraviimiseks siseneda). Jõudsime saali tagaossa ning mikrofonist teatas parajasti keegi, et on teadlik meie palavusest ning et soovi korral võib ennast klubi tagaruumides jahutamas käia…

Peo asemel peldikusse

Tormasime ummisjalu klubi tagatuppa. Sisuliselt oli tegemist peldiku eesruumiga, kus haisu ja hiljem ka visuaalse vaatluse järgi võis suitsetada. Siin kohtusin ka korruse ainsa ventilatsiooniavaga - see oli õllepudelist veidi kõrgem ja mitte väga palju laiem aken ja - vabandust - ma lihtsalt pidin seda pildistama, kuigi see Hallis eriti sallitud tegevus pole.

Korruse ainus ventilatsiooniava oli õllepudelist pisut kõrgem ja umbes sama lai aken. Foto: Lenno Vaitovski

Peldiku eesruumis mingi ajani sai tõesti vabamalt hingata, kuid paraku said sellest kohast «haisu ninna» (pardon) üha rohkemad külastajad ning peagi asusid turvamehed külaliste liikumist järgmistesse ruumidesse ja korrustele takistama. Ka minu teele (püüdsin ühest trepist pool korrust allapoole ühe järgmise avatud akna poole liikuda) viskus üks teenindaja. Taandusin viisakalt ja sain kostituseks loa siiski trepist alla laskuda, kui mul väga halb hakkab. Jätsin selle võimaluse kasutamata ja sukeldusin tagasi saali, kus nüüdseks oli veel umbes viis kraadi soojem.

Väljasuremisohus ventilaatorid

Märkasin siiski ka teatavaid püüdlusi kliima ohjamisel. Saali paigutatud ventilaatoreid oli kolm: kaks neist jahutasid baaritöötajaid ja kolmas vehkis kõrgel lae all põhiliselt meeleolu luua. Miks klubi pole aga ventilatsioonile mitte mingit tähelepanu pööranud, on aga Kalamaja elanike pikaajalise vastuseisu vili - kui varem lasi endine tööstushoone igast aknaaugust vilinal õhku ja - paraku ka heli - läbi, siis nüüdseks on kõik avaused kinni müüritud ja kadunud on ka õhk.

Täiesti kuritegelik on sisuliselt olematu ventilatsiooniga ruumi selline hulk inimesi kokku ajada.

Kuidas see alles kontserdiõhtul kell 20 selgus, jäägu hoone haldajate vastata ja imestada. Täiesti kuritegelik on sisuliselt olematu ventilatsiooniga ruumi selline hulk inimesi kokku ajada ja vabandust - aga minu arvates lõhnab see lisaks higile ainult korraldajate rahaahnuse järele. Ja ehk ei ole see klubi mõeldudki rahvast täis olema?

Vaatamata fopaale korralduses, eeskätt just kohavalikul (kes siin endale otsa peab vaatama, teab isegi), pole bändile midagi ette heita. Ma loodan, et neil oli kaasas oma isiklik kliimaseade või oli neile vähemalt eraldatud mõned privaatventilaatorid, kuid GusGus oli tasemel ja jääb vaid üle loota, et kuum lõunamaine Eesti Islandi muusikuid igaveseks ära ei kohutanud. Samuti jääb üle loota, et Eesti publik elas selle kuuma süljeläraka näkku samuti üle ning tuleb ka edaspidi 35+ euroste piletitega kontsertidele, vahet pole mis kraadidega.

Lae alla koondunud kontserdikülastajad. Foto: Lenno Vaitovski

Meelis Vili, HALLi klubijuht

Tõsi on, et meie hoone ei ole loodud temperatuuride jaoks, mis üle 25 soojakraadi. Eilsel kontserdil said klubis kokku kaks asjaolu - palav välistemperatuur ning HALLi pidudest tavapärasest varasem toimumiskellaaeg, mis tähendab, et maja ei olnud jõudnud õhtuks maha jahtuda.

Nähes olukorda, avasime klubi mõlemad väljapääsud ning lisasime ventilaatoreid ja pakkusime baaridest külma vett. Värske õhuvool oli klubis kogu aeg olemas. HALL toimib regulaarselt vastavalt päästeameti ettekirjutustele, mida alati järgime, Klubil ja meie turvapersonalil on kogemus inimestega töötamisel ning oleme suutnud klubi publikule avatuna hoida läbi palava suve. Tõsi, tantsuklubi atmosfäär ja olustik ongi veidi teine kui tavapärases kontserdisaalis. Seetõttu oleme tänulikud nii artistile kui ka korraldajale ja publikule, et GusGusi kontsert just meie juures toimus.

On tõsiasi, et terves Euroopas on kuumalain ja GusGus on klubibänd. Ka Berliinis on kõikides klubides on praegu nii palav nagu saunas (ja see on tavaline).

Ingrid Kohtla, Shiftworksi kommunikatsioonijuht

GusGus on Reykjaviki underground klubides kasvanud artist, nad on esinenud Berliini Berghainis ja mujal. Just artisti päritolu ja kuuluvuse tõttu oli klubi HALL meie esimene valik kontserdi korralduseks. Soovisime, et bänd esineks oma skeene klubis ka Tallinnas, lisaks oleme uhked, et meil siin selline paik, kus ka rahvusvaheliselt tuntud Eesti techno- ja elektroonilise muusika süda, olemas on.

Lubatud publikumahtu piletimüük ei ületanud. Tõsi, klubis sees oli palav põhjustel, mida HALLi tiim ka selgitanud on. Meetmed, mida koos kasutusele võtsime, olid lisaväljapääsu avamine, võimsad lisaventilaatorid ja pidevalt saadavalolev tasuta vesi külalistele. Personal jälgis publikut ning kohapeal kellelgi meile teadaolevalt halb ei hakanud. Suur osa publikust tantsis ja tundis end hästi. Vabandame nende ees, kellele palav temperatuur ebamugavust tekitas. Kes soovib, võib ühendust võtta aadressil [e-mail]

 

Ingrid Kohtla