ARVUSTUS ⟩ Jaani kaaslase otsingud Tinderi-eelsel ajastul

Rännakujuht Oskar Punga «Jaani» ühes meeldejäävamas stseenis Viljandi järve ääres vaimusilmas mõneks minutis taas üles ehitatud restoranis. FOTO: Elena Koit Foto: Elena Koit

Ugala rännaklavastus «Jaan: Viljandi lood» on täistabamus – kunsti, müstifikatsiooni ja ajatolmu alla mattunud mineviku ning ajas aina muutuvate hetkede perfektne ja liigutav kombinatsioon.

See on põnev lugu, mida veavad suurepärased rännakujuhid. Lugu, mida saadavad hääled minevikust. Lugu, mis viib unustatud paikadesse ning kunagiste ehitiste juurde, millest on alles vaid mälestus. Lugu, mille vaikiv ja ometi iseäranis kõnekas peategelane on eakas ja paljunäinud Viljandi. Täpsemalt öeldes Viljandi aastal 1982. See on lavastuse nimitegelasele tähtis aasta. Aasta, kui Viljandi linn valmistub peagi saabuvaks 700. sünnipäevaks.

1982. aastast pärineb ühtlasi pakk kirju, mille lavastuse nimitegelane Jaan sai vastuseks oma tutvumiskuulutusele. Need kirjad on päris. Ning jah, Jaangi on päriselt olnud mees. Nende kirjade abil, mille loo autorid Liis Aedmaa ja Marika Palm leidsid aastaid tagasi Viljandi Lennukitehasest, hakkasidki nad uurima, kes õieti oli Jaan, see tõsine töömees, kes oli ametis nii mõnelgi Viljandi olulisel ehitusel. Loo fookuses on Jaani kaaslase otsingud Tinderi ja teiste kohtinguäppide eelsel ajastul.