Noorsooteatris alustati 2019. aastal teatrisisese laboratooriumiga, et pakkuda majas töötavatele inimestele väljundit oma hullude ideede katsetamiseks. Eesmärgiks polnud uute lavastuste väljatoomine, vaid just erinevad vormilised ja sisulised katsetused, eelduseta vormuda lavastuseks. «Palle üksi maailmas» on esimene Eesti Noorsooteatri lavastus, mis on sellisest katsetusest alguse saanud.
Lavastaja Mait Visnapuu sõnul sündis idee soovist teada saada, kas video saab olla lavastuses kandva rolliga, muutmata sealjuures lavastust (multi)filmiks. «Sealt edasi tekkis mõte uurida, kas on võimalik tekitada nukulavastusse element, kus video on osa nukust – video liiguks ja töötaks koos nukunäitlejatega,» selgitas Visnapuu.
Lavastuses kasutatakse liikuvale nukule tehtavat videoprojektsiooni, mis on nukuteatri jaoks uudne lahendus ning mille abil sulavad eriliseks fantaasiaküllaseks tervikuks kokku nukuteater ja animatsioon. See toob lavaloo noore vaatajani köitval ja väikelapsesõbralikul moel.
«Mulle pakub lavastajana selle katsetuse juures enim huvi see, kuidas video abiga lugu jutustada nii, et tegu oleks endiselt teatrietendusega, mis sünnib siin ja praegu, mitte filmiga,» ütles Karl Sakrits. «See on piiri otsimine kahe meediumi vahel, kuid samas peab see põnev ja tehniline teostus olema ikkagi tugeva loo jutustamise teenistuses.»
Lugu räägib väiksest Pallest, kes üles ärgates avastab, et kedagi ei ole kodus. Kedagi ei ole linnas ka! Autod ja trammid ei sõida ja poed on inimestest tühjad. Kõik on kuhugi kadunud ning Palle asub seiklema kohtades, kus ta varem üksi pole käinud, kuid mis kõik on lapse jaoks ühtviisi peibutavad: kommipoes ja trammiroolis, pangas ja kus kõik veel.