L, 10.12.2022

Päästeamet: laohoonetes tegutsevatel klubidel on tihtilugu probleeme ohutusega

Kultuuritoimetus
Päästeamet: laohoonetes tegutsevatel klubidel on tihtilugu probleeme ohutusega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Avatud uste päev klubis Hall Noblessneris
Avatud uste päev klubis Hall Noblessneris Foto: Mihkel Maripuu

Eile hommikul laekus Postimehe kultuuritoimetusse kiri nördinud kontserdikülastajalt, kelle kontserdikogemuse ööklubis HALL rikkusid õhupuudus, kõrge temperatuur ja ülerahvastatus.

Kontserdikülastaja heitis ööklubile HALL ette, et kontserdisaalis oli ligi 50 kraadi sooja ning tagaruumis leidsid õhunäljas muusikahuvilised tuulutuse asemel eest «õllepudelist veidi kõrgema ja mitte eriti laiema» akna. Lisaks ei teinud kontserdikülastaja sõnul olukorda paremaks kontserdisaali paigutatud kolm ventilaatorit, millest kaks jahutasid baaritöötajaid, kolmas oli paigutatud lae alla.

Ka teise kultuuritoimetuse poole pöördunud kontserdikülastaja meelest oli klubis HALL kontserdi korralduslik pool ebaõnnestunud: seal oli kitsas, meeletult palav ja higihaisune. Lisaks on külastaja sõnul klubi HALL tuleohutuslikult täielik surmalõks, kus järsk metalltrepp, mis teisele korrusele viib, oleks võinud kergemagi trügimise korral ohuks inimestele saada.

Klubi HALL juht Meelis Vili tunnistas Postimehele antud kommentaaris, et kahjuks pole klubi HALL hoone tõesti loodud temperatuuride jaoks, mis üle 25 soojakraadi ning saatuslikuks saidki palav välistemperatuur ning HALLi pidudest tavapärasest varasem toimumiskellaaeg, mis tähendas, et maja ei olnud jõudnud õhtuks maha jahtuda.

«On tõsiasi, et terves Euroopas on kuumalaine, aga GusGus on klubibänd. Ka Berliinis on kõikides klubides on praegu nii palav nagu saunas ja see on tavaline,» sõnas Vili.

Klubijuhi sõnul said kõik tarvilikud ohutusnõuded siiski täidetud: «Nähes olukorda, avasime klubi mõlemad väljapääsud ning lisasime ventilaatoreid ja pakkusime baaridest külma vett. Värske õhuvool oli klubis kogu aeg olemas.»

Klubijuhi sõnul toimuvad HALLis üritused vastavalt päästeameti ettekirjutistele. «Klubil ja meie turvapersonalil on kogemus inimestega töötamisel ning oleme suutnud klubi publikule avatuna hoida läbi palava suve. Tõsi, tantsuklubi atmosfäär ja olustik ongi veidi teine kui tavapärases kontserdisaalis. Seetõttu oleme tänulikud nii artistile kui ka korraldajale ja publikule, et GusGusi kontsert just meie juures toimuda sai,» sõnas ta.

Probleeme on kõigi laohoonetega, kus üritusi korraldatakse

Postimehe kultuuritoimetus pöördus täiendava informatsiooni saamiseks ka Päästeameti poole, et uurida, millised nõuded kehtivad kontserdikorraldajatele.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna eksperdi Heikki Rajalo sõnul kontrollib Päästeamet kogunemishooneid (sh ööklubisid) vastavalt piirkondlikule riskihinnangule ning vajadusel planeerib päästekeskus reide ja etteteavitamata kontrolle. Samas tunnistas Rajalo, et ööklubiga HALL on probleeme olnud ka varem: «Klubi HALL tegutseb laohoones ja seal pole tagatud tuleohutusnõuded, mis kehtivad kogunemishoonetele, kus peetakse avalikke üritusi (TuOS § 21 ja § 22). Oleme teinud hoonesse kontrollkäike 2019. aastal ja uuesti tänavu aprillis, igal korral ka ettekirjutused teinud.»

Rajalo sõnul tänavu aprillis tehtud kontrollkäigul ventilatsioonisüsteemi hoones ei tuvastatud. «Kuna tegemist on laohoonega, siis isegi kui süsteem seal kunagi oli, siis oli see arvestusega laohoones toimunud tegevuse jaoks, aga mitte kogunemishoonele ja selle inimeste arvule vastav,» lisas ta.

Rajalo sõnul on Päästeameti jaoks kõige just ohtlikumad üritused, mis toimuvad selleks mitte ettenähtud ehitistes/aladel ning üritused, mis ei ole tuleohutusnõuetega vastavusse viidud ega Päästeametiga kooskõlastatud. Nende hulgas tõi Rajalo välja ka teised asutused, mis asuvad lao- või tööstushoonetes, kuna need hooned ei ole ette nähtud suurte rahvahulkade kogunemiseks, samuti kõik üritused, mis toimuvad hoonetes, kust puudub piisaval hulgal evakuatsiooniväljapääse, tulekustutusvahendeid ja tulekahjust teavitamise süsteeme. «Seetõttu peabki tuleohutuse huvides kõik siseruumides toimuvad üle 150 osalejaga üritused Päästeametiga kooskõlastama.»

«Tuleohutusnõuete täitmise peab tagama korraldaja,» rõhutab Rajalo.

Üritusi, mis oleks nõudnud peo käigus päästeameti sekkumist, Rajalole ei meenu, küll aga on olnud üritusi, kus tuleohutusnõuded ei ole täidetud ja Päästeamet on koostöös Politsei- ja piirivalveametiga ürituse kinni pannud. «Üks selline üritus oli 2010. aastal Sauna tänava endises kinos Helios, kus üritus toimus sisuliselt kasutuseta hoones ja tuleohutusnõuded ei olnud täidetud,» toob ohutusjärelevalve osakonna ekspert välja.

Rajalo paneb ka kõigile südamele, et kehtestatud tuleohutusnõuded on järgimiseks kõigile. «Vajadusel tuleb kaasata tuleohutuse hindamiseks selleks pädevad isikud (tuleohutusekspert või -spetsialist). Oluline on ka turvameeskond/personal, kes oleks instrueeritud ja oskaks tegutseda tulekahju korral ja evakuatsiooni korral. Kõige elementaarsemad ja tähtsamad kolm tuleohutusnõuet, mis tagavad külastajate ohutuse on – tulekahju kiire avastamine töökorras signalisatsiooni abil, evakuatsiooniteede- ja pääsude olemasolu ning personali oskuslik käitumine evakuatsiooni korraldamisel ning tulekustutite kasutamisel,» sõnas Rajalo.

Traagilised põlengud ööklubides kimbutavad maailma

Kõige kurikuulsam ööklubi põleng toimus 2003. aasta 20. veebruaril USA-s, Rhode Islandi klubis nimega Station. Põlengu, milles hukkus 100 inimest ja sai vigastada 230 inimest, põhjustas õhtu peaesineja, ansambli Great White manageri pürotehnika, mis süütas kõik lähedal olevad heliisolatsiooniks kasutatavad seinapaneelid.

Ka toimus suur ööklubipõleng 2016. aastal Californias, kus põlema süttis tööstushoone, mille kasutamine elamu või meelelahutusasutusena oli ebaseaduslik. 80-100 inimesest, kes ebaseaduslikus klubis sees viibisid, hukkus põlengus 36.

Eesti meedias on varasemalt räägitud ka Rumeenia ööklubi põlengust 2015. aastal, kus hukkus 64 inimest. Ka Bukarestis oli põlengu põhjuseks ohutusnõuete mitte-täitmine siseruumides ning pürotehnika kasutamise tõttu põlema süttinud heliisolatsiooniks kasutatavad seinapaneelid. 64 hukkunu seas olid ka esinenud ansambli Goodbye to Gravity liikmed, kitarristid Vlad Țelea ja Mihai Alexandru, trummar Bogdan Lavinius ja bassimees Alex Pascu. Laulja Andrei Găluț jäi imekombel ellu.

Kõige rohkemate vigastatutega lõppenud ööklubi põleng leidis aset aga Buenos Aireses 2004. aastal, kui põlengus hukkus 194 ja vigastada sai vähemalt 1432 pidutsejat. Ööklubi tuleohutusluba oli lõppenud kuu enne põlengut, sest tuleohutusmeetmeid ei rakendatud peaaegu üldse: puudusid tulekahju avastamis- või häiresüsteem, avariivalgustus ja tulekustutusseadmed ning kümme viieteistkümnest tulekustutist olid kasutuskõlbmatud, ilma surveta.

Hukkunute hulgas olid peamiselt hilises teismeeas ja 20-eluaastate keskel olevad noored, kuid rusude hulgast leiti ka imikuid ja väikelapsi. Ellujäänute andmeil töötas ööklubi tualett peo ajal lastehoiuna.

2009. aastal toimus ööklubi põleng ka Venemaal, Permis, kus klubis nimega Lonkav hobune, kus hukkus ka üks Eestist pärit naine. Põleng sai alguse, kui pürotehnikast eraldunud sädemed süütasid madala lae ja selle pajuokstest katte. Tuli levis kiiresti edasi seintele ja kahjustas hoone elektrijuhtmestikku. Põlengus hukkus 156 ja enam kui 160 said vigastada.

§ 21. Avaliku ürituse tuleohutusnõuded

(1) Avalikku üritust võib korraldada ettenähtud arvu evakuatsiooniteede ja -pääsudega ehitises või selle osas ning maksimaalselt nii suurele inimeste arvule, kui palju on antud ehitises ette nähtud.

(2) Kui avalik üritus toimub üle 200 istekohaga ruumis, siis peavad istmed ja istmeread olema omavahel ühendatud või peab ühendama istmed põranda külge selliselt, et oleks tagatud ohutu evakuatsioon.

(3) Ehitises toimuva avaliku ürituse ajal ei tohi vähendada vaatesaalis ridadevahelise läbikäigu laiust ega paigutada läbikäiguteele lisaistet.

(4) Avalikul üritusel tuleb tagada kõigi inimeste kiire teavitamine võimaliku ohu korral.

§ 22. Avaliku ürituse korraldamine selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitises ja alal

(1) Päästeametiga kooskõlastatult võib korraldada:

[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

    1) üle 150 osalejaga avaliku ürituse selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitise siseruumides, kui on tagatud ohutu evakuatsioon;

    2) üle 300 osalejaga avaliku ürituse ajutises ehitises või atraktsioonidel, kui on tagatud ohutu evakuatsioon.

(2) Enne avaliku ürituse korraldamist selleks mitte ettenähtud ehitises või ajutise ehitise ning atraktsioonide paigaldamisel on avaliku ürituse korraldaja kohustatud kontrollima:

    1) üritusega seotud ruumi, ehitise või ajutise ehitise ning atraktsioonide üldist tuleohutusseisundit;

    2) evakuatsiooni- või hädaväljapääsu ning evakuatsioonitee tähistatust tuleohutusmärgiga;

    3) evakuatsioonitee ja -pääsu kasutamisvalmidust ja vastavust avaliku ürituse osalejate arvule;

    4) ettenähtud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja nende korrasolekut;

    5) päästevahendite olemasolu ja kasutusvalmidust;

    6) ruumis olevate seadmete seisukorda ja tööd;

    7) muid asjaolusid, mis võivad põhjustada tulekahju.

(3) Avaliku ürituse korraldamisel selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitises või ajutise ehitise ning atraktsioonide paigaldamise kohta tuleb koostada asendiplaan, millel märgitakse evakuatsiooniteed ja päästesõidukite sisenemisteed. Asendiplaan tuleb esitada asukohajärgsele päästekeskusele.

Märksõnad
Tagasi üles