Sõdu põhjustavad võimu- ja kuuluvusiha

Teose «Miks me sõdime?» autor Mike Martin jõudis arusaamisele, et sõltumata ajastust ja tehnika tasemest, tuleb sõja põhjuseid otsida inimese psühholoogiast, evolutsioonis kujunenud tungidest ja ihadest. Foto: ANATOLII STEPANOV

Raamatu «Miks me sõdime?» autor Mike Martin läks 26-aastaselt Afganistani sõtta põnevust otsima. Koos kaaslaste langemisega kadus naiivsus ja surma nähes tekkis tal paratamatult mõte, et millal järg temani jõuab. Käesolev raamat on tema esimene teoreetiline ülevaade mässude, terrorismi ja sõdade põhjustest.

Martin pole rahul sõdade seniste põhjuste seletustega, mis ei sobitu kokku tema Afganistani sõja kogemusega. Bioloogi haridusega autor jõudis arusaamisele, et geneetika, kultuur ja ideoloogia on massihävitusrelvadest olulisemad.

Sõja põhjuseid otsides rändab ta läbi eri teadusharude (bioloogia, antropoloogia, tunnetusteaduse) ning kujundab sotsioloogilise terviknägemuse inimese ja rühma vahelistest sõltuvusseostest. Rühma kuulumine annab inimesele evolutsioonilise eelise. 12 000 aastat tagasi hakkasid inimesed koonduma küladesse ja arenesid üha sotsiaalsemaks. Ühiskonnas hakati agressiivsust pidama paheks. Looduslikud ja majanduslikud erinevused tekitasid erinevad käitumisnormid ja kultuurisüsteemid.

Kultuur on omaette evolutsioonisüsteem, mille osad arenevad kiiremini geneetilisest evolutsioonist. Geneetiline valik ja kultuur mõjutavad sotsiaalseid suhteid. Armastuse teke ja võõrasteks liigitamine on bioloogiliselt mõjutatud. Küttide-korilaste 30-liikmelise rühma sees toimivad samasugused inimestevahelised tunnetusseosed nagu tänapäeva miljonilinnades või sõjapealike ja NATO kindralite kehades.

Kui hõimus mõeldi välja pihukirves, siis suurlinnas pihutelefon. Geenide, loodusseaduste ja evolutsiooni koosmõjul kujunes inimese alateadvus, teadvus, rühmakäitumine ja kultuur. Nii nagu rakud moodustavad organisme, nii moodustavad organismid üha suuremaid rühmitusi. Inimeste paarisuhetest (et abitud järglased ellu jääksid) moodustati hõimu-, kultuuri- ja ideoloogiaühendused; rahvusriigid ja riikide liidud (ÜRO, EL jms).