Algasid Paide teatri eelviimase lavastuse proovid

Johannes Richard Sepping Foto: Jan Teevet

Hetkel, mil Paide teatri lõpuni on jäänud vaid 123 päeva, võtab teater fookusesse naeru ja inimlikkuse, küsib, kuidas nähtamatust (inimesest) saab nähtav ning toob viiel korral lavale uurimuse huumorist, stand-up'ist ja kuuluvustundest. 30. septembril esietenduv lavastus «Übermensch» jääb ühtlasi Paide teatri eelviimaseks lavastuseks.

Lavastaja ja etendaja Johannes Richard Seppingu sõnul on huumor olnud tema jaoks alati vahendiks, millega ennast nähtavaks teha: «Minul ei ole näiteks endanimelist Vikipeedia lehekülge, mind ei ole kutsutud Roosiaia vastuvõtule ega Kroonika esikaanele. Ma sulandun massi. Aga iga kord, kui ma seltskonnas mõne nalja teen, tärkab minus see elus-olemise-tunne ning ma tajun, et ma olen eriline, oluline ning siin ja praegu päriselt olemas. Ja see lavastus ehk räägibki sellest, kuidas leida endast üles see miski, mis teeb meist igaühe eriliseks, olgu selleks siis huumor või midagi muud.»

Lavastusdramaturgi Roos Lisette Parmase jaoks on tegu esimese tööga Paide teatris: «Otsime läbi individuaalse Übermensch'i, üle-inimese, üle Johannese meie kõigi ühist ülest, miskit selles ruumis, selles hetkes – naeru, mis teeb nähtavaks mitte ainult naljategija, vaid kõik, kes naeravad.

Lavastus «Übermensch» hüppab hetkedesse, mil kardetakse lõplikult kaduda nähtamatusse ja ollakse täielikult nähtavad. See on hetk, mil algab lõpmatu nähtamatu naer enda üle selles hetkes, selles ajas, selles ruumis. Hetk, mil ollakse sina ise ja mitte päris sina ise. Hetk, mil ollakse üksinda ja samal ajal kõik koos.

Lavastaja-etendaja Johannes Richard Sepping, lavastusdramaturgid Roos Lisette Parmas ja Oliver Issak, kunstnikud Taavi Teevet ja Kairi Mändla, konsultant Tambet Tuisk, helikunstnik Kirill Havanski, valguskunstnik Kermo Pajula. Esietendus 30. septembril Paide teatris.