Tema loengumeetod nagu ka kirjutajapositsioon jäi objektivistlikuks ja positivistlikuks, kuid klassikalise refereeringu ja kirjelduse liitis ta suurejoonelise kultuuripoliitilise ja sotsiaalajaloolise kontekstianalüüsi teenistusse. Clement Greenberg, Richard Rorty, George Dickie ja Arthur Danto olid ta mõttekaaslased.
Aga parafraseerides Voldemar Panso tarka raamatut «Töö ja talent näitleja loomingus» väidaksin, et Jaak Kangilaski ei kasutanud täiel määral ära oma suurt talenti kunstiteadlase töö tegemiseks. Ta on ennekõike kunsti hiilgav populariseerija, lahtiseletaja, kuldsuu, tema originaaluuringute maht jääb väikeseks.
On küll mitu tähelepanuväärset artiklit, iseäranis Eesti kunstiajaloo periodiseeringutest Vene ja Saksa okupatsiooni ajal, 20. sajandi kunstiteooriatest, postmodernismist, musta rassi kunstist (viimases, käsitledes Jean-Michel Basquiat’ loodut, summeerib Kangilaski muide, et «nõnda on ka J.-M. Basquiat osa Lääne moodsa kunsti peahoovustest. Seega pole erilist USA neegrite kunsti, küll aga on kunsti, mis neegrite probleeme kajastab ja lahendada püüab.») ja kunsti seksuaalsusest, kuid seda on siiski vähe.
Kahjuks on Kangilaski artiklivalimikust 2001. aastal välja jäänud 1960. aastate lõpul ajakirjas Noorus avaldatud ülevaated tollasest moodsat kunstist, mida tal õnnestus Prantsusmaal ja USAs reisides kohapeal näha. Küll on samas, kunstile pühendatud raamatus «Kunstist, Eestist ja eesti kunstist» trükitud kummalisel kombel ära Kangilaski sotsiaaldemokraatiat propageerivad poliitilised kirjatööd 1990. aastatest. Need oleksid võinud ilmuda ikka eraldi kogumikuna.
Jaak Kangilaskile meeldis elu ja elu meelitas Jaak Kangilaskit. Ta sündis õnnesärgis. Tal oli tarkust ja oskust avaldada muljet ning teha karjääri nii nõukogude kui uue vabariigi ajal, millele kindlasti aitas kaasa loomupärane ettevaatlikkus ja soliidse inimese kuvand avalikkuses. Kangilaski on üks neist, ilma kelleta me ei saa ette kujutada 1960. aastate hiilgavate kultuuritegelaste plejaadi, kes kõik muutsid eesti kultuuri moodsamaks, kaasaegsemaks, vabamaks, läänelikumaks.