AK ⟩ Humanitaarinstituudi asutamise lugu jõudis kaante vahele

Aastatel 1993–2003 asus EHI Salme kultuurikeskuse majas. Foto: Foto: Heiki Sirkel/rahvusarhiiv

Rein Raud pidas 1988. aasta sügisel enda sõnul plaani asutada tasuline erakõrgkool, milles õpetataks mitmesuguseid humanitaardistsipliine. Mart Susi juriidiliste teadmiste toel tehtigi kool ära. Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) üliõpilaskonda ilmus värvikaid kujusid, kes üleminekuaja raskuste kiuste humanitaarharidust taotlesid. Ehkki EHI õpetamine oli raskevõitu, jäi see periood just tänu EHI loojatele meelde kui aastad täis ülevaid inimlikke ideaale.

Üks EHI lõpetajatest oligi Holger Mölder, selle raamatu autor. Holger Mölder ja Indrek Olmaru asutasid 1992. aastal EHI ajakirja Magellani Pilved. Nad kutsusid toimetuse liikmeteks veel Kaido Einama ja siinkirjutaja. Ajakirja Editorial Note’i tõlkis Piret Peiker ja maketi valmistas Kristian Randalu. Ilmuda jõudis ainult üks number.

Ajakiri sai oma nime Uku Masingu suurest unistusest. Masing pidas end Suurelt Magellani pilvelt pärit olevaks, väitis ka oma eelmise taaskehastuse jooksul olla näinud Jüriöö sündmusi. Indrek Olmaru sõnul, kes oli Masingust suurde vaimustusse sattunud, oli Masingu nägemise diapasoon niivõrd laienenud, et suur luuletaja nägi üheaegselt nii Lõunaristi kui Põhjanaela. Uku Masing nägi nii sadamas krobelisele kasetüvele toetudes ja tuisku vaadeldes. Olmaru ei täpsustanud – kus kasvavad kased, seal Lõunaristi üldse ei näe. Ainult Põhjanaba.

Selle teose sisu on intervjuud EHI õppejõudude Tõnis Rit­soni, Hasso Krulli, Einar Laigna, Rein Raua, Evald Saagi, Igor Gräzini, Vello Salo, Ülar Ploomi ja Rein Taagperaga. Intervjueeritavate hulgas on ka Heiki Ahonen, kelle seose EHIga loob Magellani Pilvedele annetatud 20 Saksa marka – tol ajal kopsakas raha. Oli ka üheteistkümnes intervjueeritu, nimelt Hans H. Luik, kelle intervjuu jäi sellesse arvutisse, mille korterivaras minema viis. Praegu rändab see kompuuter ringi laias ilmas, nuttes taga oma armsat peremeest EHIt.

Meie hulgast praeguseks lahkunud Olmaru mõtles intervjuudele välja müstilise tausta – kõik toimub helesinises rongis, mis kihutab Magellani pilvedele, reisisaatjaks Uku Masing ja giidiks XVI sajandi tähetark Antonio Pigafetta. Peagi tuleb välja, et Magellani pilved on metafoor surnute riigi kohta.