/nginx/o/2022/09/02/14805157t1h1cc6.png)
Delia Owensi bestselleril põhinevat filmi «Kus laulavad langustid» müüakse täiusliku kompotina neile, kes janunevad nii maaliliste vaadete kui ka suurte tundeelamuste järele. 1960ndate Põhja-Carolinas toimuv draama ühendab endas maagilise loodusläheduse, kohtusaalis lahti hargneva mõrvaloo ning säravvalgete naeratustega noorukite kuramaaži. Seda kõike tehakse aga nii piiratult ja kohmakalt, et enim avaldab filmis muljet Taylor Swifti kirjutatud tunnuslaul. Ja see ei ole just kõva sõna.
Osa lugejaid võib-olla usub, et kindlasti on tegemist liigutava draamafilmiga ja minu kalk kriitikusüda ei mõistnud seedida nägusate näitlejate kirelõõma. Siinkohal tuleb kindlasti öelda, et «Kus laulavad langustid» oli üks mu selle suve oodatumaid filme, olgugi et Delia Owensi paljukiidetud romaani ma lugenud pole. Mind lihtsalt köidavad maagilise realismiga flirtivad lood Ameerika lõunast, kus niiske rohelus õitseb sitikalaulu saatel. «Langustide» stsenarist Lucy Alibar kirjutas muuseas ka suurepärase filmi «Metsiku lõunamaa asukad» (2012), mis eksles muinasjutuliselt mööda Louisiana soomaastikke.
/nginx/o/2021/05/23/13797987t1hedae.jpg)