Sotsiaalmeedia võlu ja valu jõuab noortelavastusse
5. september 2022, 09:50
/nginx/o/2022/09/05/14809709t1h7524.jpg)
1. novembril esietendub TEMUFI noortelavastus «U-TUBE», mis uurib noorte veebisuhtlust. Statistikaameti andmetel kasutas 2018. aasta lõpu seisuga internetti 99,5 protsenti Eestis elavatest 16–24-aastastest noortest ehk pea kõik. 97 protsenti vastanutest kasutas internetti ka liikvel olles. EU Kids Online’i värske Eesti uuringu järgi veedab 41 protsenti lastest igal koolipäeval internetis kaks-kolm tundi ning kõige populaarsem tegevus on Youtube’i videote vaatamine.
«Kelleks tahad sa saada, kui suureks kasvad?» küsis Friedebert Tuglas väikeselt Illimarilt. «Influencer'iks!» on 21. sajandi noorte ihaldatuim töökoht. Aga millega siis tegeleb influencer ehk suunamudija? See on unistuste amet, mis ühendab endas üheaegselt režissööri, operaatori, valgustaja, turundus- ja müügijuhi, dramaturgi ja loomulikult ka peaosatäitja ülesanded – kõike seda vastavalt iseenda oskustele ja vajadustele.
«Ma ei taha väita, et juutuuberlus või sotsiaalmeedia oleks üdini halb, seal on ka palju positiivseid külgi. Päris kindlasti laiendab see maailmapilti, annab infot ja aitab asjadega kursis olla. Teatavasti on ka kogu maailma turundus suurel määral sotsiaalmeediasse kolinud,» ütles lavastuse idee kohta lavastaja Peep Maasik.
Ta lisas: «Asjal on paraku ka negatiivne pool ning seda varjupoolt tuleks noortele näidata ja nendega koos läbi analüüsida. Kui on mure, räägi sellest oma lähedastega. Oma muresid sotsiaalmeedias jagada ei ole minu arvates hea lahendus. Kahjuks liigub asi üha enam selles suunas, et tänapäeva lapsehoidjad on IPad ja nutitelefon. Et terveks jääda, peaksime oskama end internetimaailmas paremini kaitsta ehk kasutada filtreid.»
Noortelavastus «U-TUBE» räägib loo ühest teismelisest neiust, kes unistab samuti influencer'iks saamisest. Mikrokuulsuse omandamisest. Mis selle kõigega aga kaasneb? Mõistagi tuntus, raha, glamuur, tasuta riided ja vitamiinijoogid, kuid pealtnäha lillelise elu telgitagustes mäslevad ka küberkiusamine, internetipedofiilia, probleemid igapäevasuhtluses ja depressioon. Lavastus heidab pilgu nendele probleemidele, lähtudes suurte ideedega neiu küsimusest «Kelleks tahan ma saada, kui suureks kasvan?».
«Lavastuse sõnum lastevanematele ja õpetajatele ongi, et ükski asi ei ole iseenesest halb, kuid täiskasvanu kohus on jälgida ja kursis olla, mida noor sotsiaalmeedias teeb ja milliseid videoid üles riputab. Noorele ei tuleks anda hinnanguid, mis on hea, mis halb, vaid teda targalt suunata. Täiskasvanute enda eeskuju on hästi tähtis,» lisas Maasik.
Laval on Kaarel Targo (Must Kast) ja Amanda Hermiine Künnapas (külaline). Näidendi autor ja lavastaja on Peep Maasik, kunstnik Jan-Erik Sarv, helilooja ja muusikaline kujundaja Martin Aulis, videokunstnik Kevin Kohjus, valguskujundaja Kristo Kuusik, koreograaf Tanel Ting (Kuressaare teater).
Etendused toimuvad 1.–30. novembrini üle Eesti. Etendus on ühes vaatuses ja kestab üks tund ja 20 minutit.
