VÄLKARVUSTUS ⟩ Heatujuline «Kukerpillide rapsoodia» mõjub nagu kõhutäis sooja suppi

7. septembril esilinastus Raimo Jõeranna muusikaline dokumentaalfilm «Kukerpillide rapsoodia», mis rändab heatujuliselt 50 aastat tegutsenud ansambliga Kukerpillid. Kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter, kes käis esilinastusel filmi vaatamas, jagab välkarvustuses oma värskeid muljeid. Vaata ka galeriist, kes esilinastusel kohal olid.

Film kutsub vaataja meeleolukale teekonnale koos Eesti vanima ja populaarseima ansambliga Kukerpillid.

Kevadest sügiseni antakse hulk kontserte Eesti eri paigus ja õpitakse ära plaadijagu uusi, spetsiaalselt neile kirjutatud lugusid eesti heliloojatelt, et tähistada oma 50. juubelit enneolematu kontserdiga suures kontserdisaalis. Vaatajal on võimalus heita pilk ka bändibussi, proovi ja lava taha ning otsida koos muusikutega vastust küsimusele, mis on see, mis jääb ja ühendab. Film on pühendatud kõigile laulikutele ja pillimeestele, kes hoiavad elus rahva muusikat.

Kirimäel, Lindil, Urvastes, Rõngus, Türil ja mujalgi filmitud suviste esinemiste kaudu avaneb meile pilt tänasest Eestimaast, kus Kukerpillidel on endiselt täita väga oluline roll. Oma aukartust äratava viiekümne tegevusaasta ja muheda olekuga on nad legendid niigi, kuid lisaks on nad ka osa millestki märksa suuremast - rahva vaimust läbi aegade. Huvitaval kombel leiab Kukerpillide umbes 400 laulust koosnevast senisest repertuaarist ainult ühe minoorse loo.