GALERII ⟩ Tartus esitleti kogumikku «Teatrielu 2021»

Reedel, 9. septembril esitleti Draama festivali raames Vanemuise suure majas fuajees kogumikku «Teatrielu 2021», mille toimetajad on Valle-Sten Maiste ja Alvar Loog. Raamatut arvustas Ene Paaver, teatristatistika ja kroonika osa tutvustas Tiia Sippol.

Raamatu ühe koostaja Valle-Sten Maiste sõnul iseloomustab 2021. aastat Eesti teatris vaikne otsingulisus, edasiliikumine viimastel aastakümnetel enesestmõistetavaks muutunud vormiliste uuenduste lõimes. Seda mõnele juba ammuilma stagnatsioonilisena mõjuvat teisenemist saadavad paraku mitmed tormid veeklaasis. Naisrežissööride esiletõusu tuules kuuleb endiselt veidrat küsimust: kas lavastajaamet ikka on naisele sobiv amet? Parema sooteadlikkusega etenduskunstide keel on traditsioonilise draama austajate jaoks kohati ikka üsna arusaamatu. Lõhed ei ole pelgalt põlvkondlikud.

«Teatrielu 2021» vestlusringis on kriitikud Karin Allik, Pille-Riin Purje, Ott Karulin ja Jaak Allik üksmeelel, et tantsuteater ja etenduskunstid saavad meedias piisavalt tähelepanu, ent vaatajaskonda ja mõistjate ringi pole neil siiski õnnestunud märkimisväärselt laiendada. «Teatrielus 2021» osundavad ka paar juhtivat teatrist kirjutajat, et etenduskunstid vegeteerivad ammuilma omamoodi krüptilises limbos.

«Teatrielus 2021» on püütud neid erimeelsusi markeerida ja seejärel mõningaid teatripildis nähtavaid vormilisi muutusi põhjalikumalt avada. Rõhk ei ole seejuures tingimata seninägematu ja uudse leidmisel, vaid viimastel aastatel toimunud sündmuste süveneval, asjatundlikul ja detailsel eritlemisel.

Luule Epner vaatleb nn ruumilist pööret teatripildis, arvukate uute ebatraditsiooniliste etenduspaikade ruumipoeetikat. Riina Oruaas räägib lavastustest, mille vastuvõtt on ajaliselt killustatud, mis koosnevad paralleelsetest tegevusliinidest või milles mängitakse samu tegevusi läbi eri viisil. Kõikide liinide kogemiseks ei piisa sealjuures ühest vaatamiskorrast. Keiu Virro kirjutab naistest laval, naistest lavastajatena, naise vaatepunktist ja vaatepunktist naisele eesti teatripildis.

Mullustest parimatest, nii sisulise kui ka vormilise värskusega silma torganud lavastustest – Eesti Draamateatri «Mefistost» ja Von Krahli teatri «Fundamentalistist» – kirjutavad Madli Pesti ja Anders Härm. «Teatrielus 2021» on ülevaated Eesti ooperi- ja tantsuskeenedel toimunust, autoriteks vastavalt Alvar Loog ja Heili Einasto.

Alvar Loog küsib Viljandi kultuuriakadeemia nn Von Krahli lennu näitele tuginedes, kas avangardiste saab aretada akadeemiliselt. Madis Kolgil täitus 20 aastat ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetajana, mispuhul uuritakse, kuidas on Kolgi arusaam enda ja ajakirja osast meie teatrielus ajas muutunud. Linnateatris sai läbi suursugune epohh – Elmo Nüganeni ajastu –, millele vaatab tagasi Meelis Oidsalu. Teatrimälu rubriigis kirjutab Anne-Liis Maripuu tantsijast, koreograafist ja pedagoogist Gerd Neggost.