Statistika paljastab: kui palju käis rahvas teatris teisel koroona-aastal?
12. september 2022, 13:04
Tartus Draama festivalil esitleti 9. septembril aastaraamatut Teatrielu 2021 ning ühes sellega anti lühiülevaade eelmise aasta teatristatistikast. Teise koroona-aasta statistika näitab, et piirangud jätsid varasemast veelgi sügavama jälje teatrikülastuste arvule, kuid tegijate ja uuslavastuste arvukus näitab aktiivset soovi kohaneda ja kiirelt endise (kasvutrendi) juurde naasta.
Kuigi olukord oli taas keeruline, tegid teatrid omalt poolt kõik, et oludega kohaneda. Kehtestatud piirangute tõttu anti võrreldes 2019. aastaga 32 protsenti vähem etendusi ning 50 protsendi saalitäituvuse piirangu ja vaktsineerimistõendite kehtestamise tõttu oli etendustel 48,9 protsenti vähem külastajaid.
Lühidalt võib öelda, et Eesti teatrit said 2021. aastal vaatamas käia üle kuuesaja viiekümne tuhande vaataja (651 097), kokku õnnestus teatritel anda 4 790 etendust ja mängukavades oli kokku 571 lavastust, millest 211 olid uuslavastused.
2021. aastal andsid Eesti teatrid keskmiselt 19 (18,9) etendust päevas, ühel etendusel oli keskmiselt 136 (135,9) vaatajat (2019. ja 2020. keskmiselt samuti 19 etendust päevas ja ühel etendusel u 151 vaatajat), Eesti teatritesse tuli aastal 2021 päevas kokku 2861 vaatajat (2020 – 2 842 vaatajat ja 2019 oli neid 3 489).
2019. ja 2020. osales andmetega 65 erinevat teatrit ja projekti, aga 2021 oli neid 83. Erinevate tegijate arv on kasvanud, aastas esietenduvate uuslavastuste arv taastunud, aga võrreldes viimase tava-aastaga 2019 kahanes külastustuste arv just eriolukorra tõttu: 82 päeva olid kõik teatrid etenduste andmiseks suletud. Kogu Eestis oli 254 tava-aastaga võrreldavat etendusepäeva ning Ida-Virumaal ja Harjumaal jäi arvestatavaid päevi 223.
Linna- ja riigiosalusega teatrite uuslavastuse arv oli 72 (mis oli aastaks 2020 langenud 92lt 65le). Kuid riigi- ja erateatrite suhe jäi samaks: kogu repertuaari 571 lavastusest kuulus riigiteatritele 279, mis on 48,9 protsenti ja on jäänud varasemaga võrreldes enam-vähem samaks – 2019. aastal oli see 51,5 protsenti.
Enimkülastatud teatrite hulka kuulusid endiselt Draamateater (62 972, s.o 799 vaatajat vähem kui aastal 2020), Vanemuine (55 266, s.o 24 740 vähem) ja Estonia (55 262, s.o 26 413 vähem). Vaid Draamateatri külastatavas on jäänud enam-vähem samaks, teistel on see 25 000 ringis vähenenud. Üheteistkümnel riigi- ja munitsipaalteatril oli külastusi 387 324 ehk 116 427 võrra vähem kui aasta varem (503 751).
Ometi ei ole vahe kahe koroona-aasta külastuste vahel nii suur ja seda tänu erateatritele, kel õnnestus eelneva aastaga võrreldes külastuste arvu 40 698 vaataja võrra tõsta ja sellega vähendada kahe aasta võrdluses kogukülastuste kaotust (riigiteatrite 116 tuhandelt) 76 tuhandele. Eraetendusasutustest kogus enim vaatajaid Vana Baskini Teater (29 030), järgnesid Tartu Uus Teater (15 535), Pootsi Veinimõis (13 956) ja SKENE katus kunstile (11 502).
Mitme teatri korraliku vaatajate arvu kindlustasid menukad lavastused. Kogu aasta kõige vaadatum lavastus oli Draamateatri «Lehman Brothers» (41 etendust, 15 481 külastust), teisel kohal oli Tartu Uue Teatri «Serafima+Bogdan» (19 / 11 000), kolmas aga Thors Productionsi «Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu» (8 / 10 000).
Viimane on tõesti eelmise aasta rekordiomanik: 1250 vaatajat ühe etenduse kohta. Vaatajate arvult neljas on enim etendusi andnud Vana Baskini Teatri «Professor sai värske õhu mürgituse» (45 / 9939) ja viies Märt Avandi «40» (26 / 9648). Üle kaheksa tuhande vaataja kogusid veel Vana Baskini Teatri «Lumeroos», Vanemuise «Nunnad hoos», Pootsi Veinimõisa «Eramaa» ja OÜ Lavahundi (Kall ja Pius) «Midagi ikka».
Riigi tegevustoetust, küll erinevas mahus, sai 25 teatrit, lisaks said veel neli teatrit toetusi projektideks ja kulude katteks. Erinevas mahus munitsipaaltoetust said 16 era- ja riigiteatrit, enamus neist projektitoetusena või haldus- ja muude kulude katteks. Tööjõukulude katteks said kohalikult omavalitsuselt toetust Tallinna Linnateater, Kuressaare Teater, Tuuleveski ja Paide Teater. Omavalitsustest suurim toetaja oli loomulikult Tallinna linn, samuti panustasid linna teatrite tegevustesse Tartu, Kuressaare ja Paide kohalikud omavalitsused. Väiksemaid projektitoetusi eraldasid veel Põlva, Pärnu, Rakvere ja Jõhvi omavalitsus.
Nii, nagu erateatrite tegevuses ei ole 2021. aastal märgata vähenemise märke, võib sama öelda ka 42 harrastusteatri kohta. Uuslavastusi oli 60 ja seega enam kui 2020. aastal, samuti tõusis kolme tuhande võrra külastuste arv – kokku 16 476 vaatajat.
Igaks juhuks olgu taas üle korratud, et külastuste arvudes ei ole veebikülastusi. Ülekandeid etendustelt või spetsiaalselt voogteatrina esitamiseks mõeldud etendusi andis 13 teatrit 25 lavastusega ja nad kogusid nii 8725 vaatajat (2020 oli 47 104 vaatajat), neist enim vaatajaid oli Tartu Uue Teatri lavastusel «Anne lahkub Annelinnast» (1825 vaatajat).
Huvi ja entusiasm voogteatri vastu ei ole täiesti vaibunud, see teatrisuund tegeleb oma koha otsimisega. Samas on paljude teatrite lisategevused – loengud, seminarid, vestlused kunstnikega, töötoad, näidendite lugemised jm – kolinud veebikeskkondadesse ja saanud nii suurema vaatajas- ja kuulajaskonna.
Koos 20 festivali, kontsertide, ballide, filmiõhtute, loengusarjade, töötubade ja etendustegevusega panustasid teatrid 2021. aastal Eesti kultuuriellu 5 100 kultuurisündmusega 753 718 külastajale (millele lisanduvad veel 70 204 veebikülastust).
Eesti teatristatistika 2021. aasta andmed on avaldatud kogumikus Teatrielu 2021, mille teise osa moodustab kroonika. Lisaks statistilistele andmetele on seal avaldatud ka ülevaade teatriaastal toimunud sündmustest, ülevaated teatriorganisatsioonide tegevusest, festivalidest jm.
Lühidalt viimase kolme aasta võrdlus:
2021: repertuaaris 571 (sh uuslavastusi 211), etendusi 4790, külastusi 651 097
2020: repertuaaris 539 (uuslavastusi 166), etendusi 4785, külastusi 727 316
2019: repertuaaris 610 (uuslavastusi 222), etendusi 7047, külastusi 1 273 303