Hortus Musicus 50: peab olema energia, mis inimestesse sisse läheb, nakatab

10 aastat tegutsetud: Hortus Musicus 1982. aastal hobusega saabumas. Foto: ARNO SAAR

Kes ei teaks Hortus Musicust ja selle karismaatilist liidrit Andres Mustoneni. Klassikalise muusika muidu võrdlemisi tasases ja viisakas maailmas on nad mõjunud nagu kulutuli, nagu rock’n’roll.

Olen kuulnud, et noored kuulasid Hortus Musicust nagu progerokki. Progeplaate – näiteks Yesi ja King Crimsoni loomingut – polnud saada, selle koha peal oli Nõukogude Eestis Hortus Musicus.

Me ei nimeta ennast siiani orkestriks, me oleme bänd. Meis oli analoogset energiat nagu progeasjades. Aga energia on väga tähtis asi, see on meid siiani koos hoidnud. Tähtis on leida sisemine energia ja seda hoida. Akadeemilisemas maailmas võidakse seda suhet ka negatiivsena mõista, et mis rokkbändid, aga ma olen terve elu rokkmuusikat hinnanud ja kuulanud. Midagi mõjuvamat kui Led Zeppelin oli raske ette kujutada. Peab olema energia, mis inimestesse sisse läheb, nakatab.

Olen aru saanud, et te väga akadeemilist keskkonda ja lähenemisviisi ei hinda.

Ma olen selle kõigega tegelenud, dirigeerin ju kõike – on nad klassikud, romantikud jne –, aga teen seda täiesti teistmoodi, teistsuguse hoiakuga, hoiakuga, mis on tulnud just bändienergiast. Kõikidesse nendesse aegadesse ja stiilidesse saab ju suhtuda erinevalt ja tulebki suhtuda erinevalt, aga probleem on selles, et haridus on sageli väga ühene ja klappidega, kuhu midagi ei mahu. Aga sinu maailma peab mahtuma väga palju. Kui su sees on väga palju, siis võid hakata seda vähendama, mitte aga nii, et seal polegi midagi olnud.