KESKAJA KUNST Taevale lähemal: Lübecki vanim linnavaade Niguliste muuseumis

(1) Lübecki meistri Hermen Rode töökoda. Niguliste kiriku peaaltari retaabel. 1478–1481. Avatud vaade. Eesti Kunstimuuseum –
Niguliste muuseum.
(1) Lübecki meistri Hermen Rode töökoda. Niguliste kiriku peaaltari retaabel. 1478–1481. Avatud vaade. Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum. Foto: Stanislav Stepashko

Taani kuningas Erik IV Adraraha andis 15. mail 1248 Tallinna kodanikele «kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel». Tihedatest sidemetest omaaegse metropoli Lübecki ja Tallinna vahel annab muuhulgas tunnistust seik, et kuni 16. sajandi kolmanda veerandi lõpuni võis Lübecki raele edasi kaevata Tallinnas langetatud otsuste peale. Vanim säilinud Lübecki linna panoraam asub samuti Tallinnas – Niguliste Rode altaril.

Lübecki meistri Hermen Rode Niguliste kiriku peaaltari retaabel saabus Tallinna aastal 1481 (1). Retaabel oli Suurgildi ning Mustpeade vennaskonna ühistellimus, ent õla pani alla ka Niguliste kiriku kogudus. Retaablil on kujutatud kahe peategelase legendi, üks neist on kiriku patroon Nikolaus ja teine linna kaitsepühak Viktor. Viktori legend, mida kujutatakse Niguliste retaablil, on üks paljudest kristlaste tagakiusamislugudest Rooma keisririigi ajal (2).

(2) Lübecki meistri Hermen Rode töökoda. Niguliste kiriku peaaltari retaabel. 1478–1481. Püha Viktori legend. Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum.
(2) Lübecki meistri Hermen Rode töökoda. Niguliste kiriku peaaltari retaabel. 1478–1481. Püha Viktori legend. Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum. Foto: Stanislav Stepashko
Tagasi üles