AK ⟩ Õnnetusjuhtum või täiuslik kuritegu – see on küsimus

Catherine Ryan Howard, «56 päeva». Foto: Raamat

Iiri krimikirjaniku Catherine Ryan Howardi krimipõnevik «56 päeva» on noppinud mainekate ajakirjandusväljaannete krimi- ja põnevuskategooriate auhindu nii Iirimaal kui ka USAs, lisaks tunnistati see Iiri raamatuauhinna An Post Irish Book Award konkursil 2021. aasta parimaks kriminulliks.

Tuleb tunnistada, et igasugused Covidi ja lockdown’iga seotud teemad (krimi)romaanides manitsevad mind juba enne lugema asumist ettevaatlikkusele. Esimene põhjus on muidugi selles, et enam kui kaks ja pool aastat kestnud koroonaaeg kõigi oma piirangute ja reeglitega on kõiki sügavalt ära väsitanud, ning teiseks, kas ikka alati peab «laulma sellest, mida näed». Kuid mõnikord siiski võib.

Krimipõneviku «56 päeva» peategelased on Dublinis elavad Ciara ja Oliver, kes kohtuvad esimest korda vahetult enne, kui maailm lukku keeratakse. Esimesed kompavad kohtumised, mõnusalt koos veedetud aeg, arglikud sammud teineteise tundmaõppimisel. Ainus võimalus pandeemia ajal värske suhte mullis edasi elada on kolida kokku anonüümsesse kortermajja, Oliveri suurde ja ilusasse üürikorterisse, kus mõlemal on võimalik oma tööd teha ning seejärel koos vaba aega veeta.

Krimijuhtum saabki alguse sellest, kui Oliveri korterist hakkab ühel päeval tulema ebameeldivat lõhna ning naabrid kutsuvad politsei. Peaaegu kahe kuu vältel toimunud sündmused jõuavad lugejani üksikute päevadena, ajas edasi-tagasi pendeldav lugu kruvib lehekülg lehekülje haaval pinget üles.

Vaikselt hakkavad välja hiilima mõlema noore armunu erinevas tumedusastmes minevikusaladused ning siis on korraga üks neist surnud ja teine kadunud. Kas see oli õnnetus? Või on tõepoolest tegemist täiusliku mõrvaga? Kas Ciara ja Oliveri kohtumine oli juhuslik? Kas nad ikka olid need, kellena end teineteisele tutvustasid? Kas maja, kus nad end sisse seadsid, oli ikka nii anonüümne, kui esmapilgul tundub?