AK Naise lugu linnupojakesele, armastuse ja raevuga (1)

Mary Wollenstocraft
Mary Wollenstocraft Foto: Repro

Ajalooline romaan sünnitamiskogemusest on midagi uut. Ja Norra Fredrikstadi kärestiku kombel pulbitseva tundeküllasusega ajaloolist romaani annab samuti postromantismivälisest maailmast otsida. Samantha Silva teose «Armastus ja raev» peategelase arvates sekkus kärestik raevuka kohinaga, valangulise ülevoolava jõuga metsavaikusse. Kihutav maru annab talle millestki vabanemise tunde. No eks raamat räägigi peamiselt naiste vabanemise tundest kammitsaist, mille kohaselt pole naisena sündinuile haridust ja haritust ette nähtud.

See on feminismi emaks nimetatud Mary Wollstonecrafti teise lapse sünnitamise lugu, mis paraku lõppes ema surmaga sünnitusjärgsesse tüsistusse. Ent tuhude ja surma vahele jäänud 11 päeva jooksul jõuab ta rääkida oma samuti vaevu elus vaakuvale teisele tütrele ja toeks tulnud ämmaemandale enda elukogemustest.

Sünnituse käik ja sellele järgnenud päevad koos oma elulooseikade jutustamisega alguses veel nimetule lapsele, keda hellitavalt linnupojakeseks kutsutakse, ongi Samantha Silva raamatu «Armastus ja raev» sisu. Laps jääb nii raamatus kui päriselus ellu ja saab hiljem tuntuks briti romantismiperioodi kirjaniku Mary Shelleyna, kelle moodsa aja Prometheusest ehk Frankensteinist on tänapäevalgi kõik vähemasti midagi kuulnud. Nagu ka Charles Darwinist, kelle isa Erasmus Darwiniga saame raamatu vahendusel paremini tuttavaks.

Mary Wollstonecrafti (1759–1797) elu oli omaaegsete Lääne-Euroopa tavade vastaselt vabameelne, seetõttu kärestikuline ja seltskonna ontlikku vaikusesse tõenäoliselt vahedalt lõikav. Pärit talupoja perest, õnnestus tal tänu uudishimule ja teadmisjanule, ent raamatu järgi kõige enam tänu jõuka sõbratari toetavale isale lugeda raamatuid ja sattuda enamjaolt heade meeste protežeeks.

Tema abieluvälise esimese tütre isa heitis küll ühte hoopis näitlejannaga ning sellele järgnenud Mary enesetapukatse on raamatus esitletud ühena vähestest iseotsustamise vabadest hetkedest, hoolimata sillale minemise tasulisusest. Töö kooliõpetajana ja tütarlastele hariduse õiguse nõutamine on midagi, mida meeste suhtes aeg-ajalt ka põlgust ja viha tundev Mary saab ära teha naiste sügavalt allasurutud positsiooni vastu seismisel ja milles seisnebki Wollstonecrafti suurim ajalooline panus.

Tagasi üles