Alates 30. septembrist jõuab kinodesse Annika Koppeli dokumentaalfilm «Keelemässaja. Mati Hint». Filmis on fookuses keeleteadlase, esseisti, õppejõu ning Eesti taasiseseisvumise ajal poliitikas olulist rolli mänginud Mati Hindi elu ja loometee.
Keeleteadlase lugu: Mati Hint võitles pärast taasiseseisvumist eesti keele nimel (1)
Pöördelistel üheksakümnendatel oli äärmiselt oluline, et eesti keelest saaks riigikeel ning selleks pidi vastu võetama keeleseadus. Mati Hint oli üks keeleseaduse ideolooge ja tal on suured teened selle vastuvõtmisel. Teaduses uuris ta eelkõige fonoloogiat ja oskas ka liivi keelt.
Film püüab mõtestada, missugune roll oli Hindi sünnikoha Lõuna-Eesti viljakatel maastikel ja karmil ajalool tema isiksuse kujunemisel. Hint oli õppejõud, keda tudengid armastasid. Samal ajal oli ta aga ka viljakas esseist, kes kirjutas aktiivselt oma elu lõpuni, pöörates tähelepanu asjadele, mis tema arvates olid Eestis viltu minemas.
Mati Hint suri 5. detsembril 2019. aastal. «2019 oli eesti keele aasta ja mõte Mati Hindist filmi teha tuligi seoses sellega. Idee käis välja tollane Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Meil õnnestuski kevadel Matit tema Saaremaa kodus filmida,» ütles filmi režissöör Annika Koppel. «Plaan oli veel minna, aga ei jõudnud. Mati Hindi surmateade tuli päeval, kui Niguliste kirikus toimus eesti keele aasta lõpetamise tänuaktus.»
Filmis räägivad Mati Hindist tema võitluskaaslased Rahvarinde päevilt, kolleegid keeleteadlased ülikoolidest, üliõpilased ja lähedased. Ja Mati ise on selles filmis ikka veel kohal – oma natuke toriseval, ent kindlal ja hoolival moel.
Filmi režissöör ja stsenarist on Annika Koppel, operaator Madis Reimund, helioperaator Rein Fuks, monteerija Kersti Miilen, helirežissöör Timo Kiirend, helilooja Tõnu Kõrvits, produtsent Anneli Ahven. Filmi on tootnud Kopli Kinokompanii.
Filmi eellinastus toimub F. J. Wiedemanni keelepäeval 23. septembril Väike-Maarjas, kus antakse üle keeleauhind tänavusele laureaadile Mare Koidile, kes pälvib auhinna silmapaistva tegevuse eest Eesti keeletehnoloogia ja arvutilingvistika rajaja ning arendajana.