INTERVJUU ⟩ Tiina Sarapu – mäluosakeste jälitaja

Kunstnik Tiina Sarapu usub, et kuigi me igaüks teeme oma unikaalset tööd, oleme unistustes ja unustuses siiski väga sarnased. FOTO: Hedi Jaansoo Foto: Hedi Jaansoo

Mida unustame, mida mäletame, mis hävib lõplikult? Uus sõda Euroopas – hävinud hoonete ja kaosega – annab sellele teemale tundliku tähenduse. Kahe kunstniku, eestlase Tiina Sarapu ning tema leedu kolleegi Julija Pociūtė väljapanek «Tolm» näitab tolmu kui tillukest mäluüksust, ajakapslit kui ka kaduvate tööde ja maastike märgina.

Tiina Sarapu on Eesti kontseptuaalne kunstnik, kelle põhiliseks meediumiks on klaas. Tema tööd on teostuselt rafineeritud, kandes oma abstraheerituses ambivalentseid tähendusi – luues ootamatuid seoseid mälupiltide (rõugud heinamaal, noodipuldid kontserdil) ning tänase ühiskonna materiaalse kultuuri (nagu päikesepaneelid) ja meie elustiiliga, mille osaks on saanud näiteks postipakkide saatmine, ekraanide kasutamine. Meisterlikult teostatud tööd on lakoonilised, pakkudes vaatajale palju ruumi isiklikuks interpretatsiooniks.

 

Tiina Sarapu (sündinud 1971)

Eesti klaasikunstnik

Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti erialal. Aastatel 1996–2017 oli ta samas osakonnas õppejõud, aastatel 2003–2017 dotsent.

Sarapu on rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnik, kelle teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. Talle on omistatud aunimetus «Tunnustatud klaasikunstnik 2004–2005» ja «Tunnustatud klaasikunstnik 2018–2019», Kristjan Raua preemia 2007, kultuurkapitali aastapreemia 2019, ta on kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023.