/nginx/o/2018/05/11/7839157t1h9405.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/13/14827123t1h7c66.jpg)
- 1991. aastal oli toona 23-aastane Kuusmaa üliheas vormis ja nautis korvpalli.
- Eraldi näpunäiteid enda jäljendamiseks endine viskav tagamängija Sagorile ei jaganud.
- Kuusmaale avaldas filmis eriti muljet aja hammasrattast puutumata Tihemetsa huvi- ja spordikeskus.
Kalevi 1991. aasta NSVLi meistritiitli võitmise juures täitis keskset rolli Aivar Kuusmaa, kes on seeläbi ka mängufilmi «Kalev» peategelane. Ühtlasi aitas ta filminäitlejatel korvpalliga sinasõbraks saada ning soovitab seekord pallisaali asemel võtta ette tee kinosaali.
Kuusmaa kõrvu jõudis kaheksa aastat tagasi jutt, et Kalevi tiitliteekonnast planeeritakse vändata mängufilm. «Esimene käsikiri visati prügikasti ja tehti uus,» ütles Kuusmaa ja lisas, et ajaloolistel sündmustel põhineva filmi tegemine polnud kindlasti lihtne ülesanne. «Faktide kokkupanemine on ikkagi stsenaristide ülesanne.»
1991. aastal oli toona 23-aastane Kuusmaa üliheas vormis ja nautis korvpalli. Ta oli Kuldse Kalevi üheks veduriks, 14 aastat hiljem tõmbas ta mängijakarjäärile joone alla. Pärast seda on Kuusmaa pidanud treeneriametit erinevates Eesti tippklubides ja võttis selle rolli sisse ka mängufilmi tarbeks.
Näitlejatega toimusid korvpallitrennid kaks korda nädalas ning need algasid juba pea aasta enne võtteperioodi. Pealinnas resideeruvatele näitlejatele jagas korvpalli põhitõdesid Kuusmaa, Tartus toimunud treeninguid viis läbi Raido Rebane. Kord kuus viidi Tallinna ja Tartu grupiga läbi ühistreening ja tehti proovivõtteid.
Kuna korvivõrk sahiseb filmis kümneid ja kümneid kordi, tuli näitlejatel saavutada mingisugune mängutase. Põrgatades ei tohtinud palli vaadata ning kõik põhilised liigutused pidid meeles olema une pealt. Näitlejad on meenutanud, et tegid treeningutel tuhandeid ja tuhandeid viskeid.
Kuusmaa nõustub, et lavarebaseid oli vaja korvpallialaselt harida. «Näitlejad tulid nullist platsile. Mõni oli käinud aasta või kaks korvpallitrennis, aga pikaajalist kogemust neil polnud. Tuli õpetada, kuidas põrgatada, sööta ja visata. Kõik kõige elementaarsemad asjad,» kirjeldas Kuusmaa.
Lisaks tuli Kuusmaal endalgi mälusopis sobrada, et meelde tuletada legendaarseid kombinatsioone. Kalevi põhirelvaks olid toona liikumised nimega «üks» ja «rist». Filmis pannakse nende kombinatsioonide vaatajale selgekstegemisele kõvasti rõhku. «Ma sain paaril võttepäeval ise kohal olla ning pean tõdema, et see oli kõikide jaoks väsitav. Iga asja tehti läbi kordades, kui mitte kümnetes kordades,» rääkis kunagine korvpallur.
/nginx/o/2022/09/22/14849108t1hc99b.jpg)
Näitlejad nägid tegelaskujude analüüsimisega vaeva
Kas Kuusmaa julgeks filmis Tiit Sokuks, Gert Kullamäeks ja Margus Metstakiks kehastunud näitlejaid ka päris korvpallimängul juhendada? «Ma ei oskagi öelda (naerab – K. M. E). Aga ma pean neid kiitma, nad olid tublid,» ütles mängijana seitse ja treenerina kolm korda Eesti meistriks tulnud Kuusmaa.
Tasub lisada, et lisaks näitlejatele saab kinolinal näha ka ühte endist tippmängijat. Nõukogude Liidu meistrivõistluste esimest mustanahalist mängijat George Jacksonit kehastab filmis endine tippmängija ja nüüd Eestis treenerileiba teeniv ameeriklane Howard Frier.
Noort Kuusmaad mängib filmis Reimo Sagor ning tuleb tunnistada, et praegu 35-aastane näitleja on oma tegelaskujuga väliselt väga sarnane. «Ma nii musklis sel ajal vist ei olnud kui Reimo filmis,» naljatles aga Kuusmaa.
Eraldi näpunäiteid enda jäljendamiseks endine viskav tagamängija Sagorile ei jaganud. Näitleja avaldas Kuusmaale, et püüdis toonaste videote pealt omandada korvpallurile omast kõndi ja liikumist. «Näitlejad vaatasid ikkagi omal ajal välja antud DVD-d «Kalevi kuldne teekond» ning Reimo ütles mulle, et õppis selle pealt mulle omase jooksu ära. Nad ikkagi nägid ise ka vaeva tegelaskujude analüüsimisel. Aga mina teda ei treeninud. Ju ta pani koos treener Rebasega mingi pildi kokku,» arvas Kuusmaa.
Kuna mängufilm põhineb tõestisündinud lool, siis kinnitas Kuusmaa, et tema ja mitmed teisedki toonase Kalevi mängijad käisid korduvalt filmitegijatele intervjuusid andmas, et avada platsi ääres ja kuluaarides toimunud vestlusi ja juhtumisi.
«Tehti individuaalseid vestlusi, käidi läbi mingid faktid, tuletati meelde,» loetles Kuusmaa. Näiteks filmitreiler algas Kuusmaa tegelaskuju monoloogiga, kus ta tõmbas paralleele palli korvi saatmise ja tüdruksõbral käest kinni hoidmise vahel. Kuusmaa julges väita, et tegemist on puhtalt kunstilise lisandiga ning et tema sellist juttu ei mäleta. «Seda kõike ei saa sajaprotsendilise kullana võtta, aga olustikku ja toonast meeleolu on filmis päris täpselt edasi antud.»
/nginx/o/2022/09/22/14849113t1hc82a.jpg)
Kuusmaa loodab, et Kuldne Kalev tuleb taas kokku
1990ndate olustiku tabamisega on filmitegijad tõesti kõvasti vaeva näinud. Kuna tegemist oli Nõukogude Liidu meistrivõistlustega, siis tuli Kalevi korvpallitiimil käia toonase impeeriumi igas nurgas ning nii pidid pallisaalide interjöörid olema väga eriilmelised: alates katkistest seinaplaatidest ja roostes tilkuvatest kraanidest duširuumides Venemaa avarustes kuni toonase arhitektuuri tippsaavutusteni ja modernsete hallideni lähinaabruses.
Viis aastat tagasi täieliku renoveerimiskuuri läbinud Kalevi spordihalli sisevõtted on tehtud Saku suurhallis. Autentsete korvpallisaalide leidmiseks on sõidetud läbi sisuliselt pool Baltikumi. Näiteks Lätis tehti võtteid Riia ja Daugava spordihoonetes, aga arhailisi spordihalle leiti ka Eestist.
Kuusmaale avaldas eriti muljet Kilingi-Nõmme lähistel asuv Tihemetsa huvi- ja spordikeskus, mille pallimängusaal oli aja hammasrattast jäänud sisuliselt puutumata. «See oli ikka päris retrohall. Need olid sellised kohad, kus polnud ise mängimas käinud, rääkimata teadmisest, et seal võiks üldse spordihall olla,» tunnustas Kuusmaa filmimeeskonda.
Kuusmaa loodab, et «Kalevi» esilinastusele tulevad kokku kõik 1991. aasta Kuldse Kalevi liikmed. Tiitlivõitu on ümmargustel tähtpäevadel ikka tähistatud, suuremalt viimati 2016. aasta juunis, kui viimasest NSVLi meistritiitli võidust möödus 25 aastat. Siis toimus Saku suurhallis showmäng Kalevi ja Kaunase Žalgirise legendaarsete mängumeeste vahel.
Iga-aastaseid kokkusaamisi tiimiliikmetel pole, kuid elu on mõned mehed ka hilisemas karjäärifaasis kokku viinud ning nemad hoiavad kontakti. «Ega meil ühist läbisaamist või kooskäimist ei ole kunagi olnud. Mõned mängijad käivad omavahel perekonniti läbi,» ütles Kuusmaa.
Ta arvab, et sellist spordifilmi oli Eestile vaja ning soovitab kõigil seda kinno vaatama minna. «See on päris põnev ja huvitav film. Minule isiklikult see film meeldis, aga inimesed ja maitsed on erinevad. Tahaks loota, et see läheb rahvale korda,» julgustas Kuusmaa publikut seekord korvpallihalli asemel külastama kinosaali.