INTERVJUU ⟩ Connie Nielsen mängib sarjas Taani kuulsaimat naiskirjanikku

Ralf Sauter
, ajakirjanik
Copy
Kaader sarjast «Unistaja – Karen Blixeni teekond». Blixen (Connie Nielsen) pidi toime tulema maailmas, mis ei lubanud tal ennast sügavalt väljendada. 
Kaader sarjast «Unistaja – Karen Blixeni teekond». Blixen (Connie Nielsen) pidi toime tulema maailmas, mis ei lubanud tal ennast sügavalt väljendada. Foto: Sarjakaader

Hollywoodi suurfilmides nähtud Taani näitlejanna Connie Nielsen on kandnud rasket veega täidetud skafandrit «Marsi missioonis» ja kehastanud Vana-­Rooma imperaatori õde «Gladiaatoris». Karjääri kõige olulisema pearolli leidis Nielsen aga seriaalis «Unistaja – Karen Blixeni teekond», mis räägib Taani ühe kuulsama kirjaniku Karen Blixeni loomeprotsessist. Blixeni tuntuim teos on autobiograafiline «Aafrika äärel», mille põhjal valmis 80ndatel suurejooneline film Robert Redfordi ja Meryl Streepiga, kuid uus eluloosari valgustab hoopis sünget Aafrika-järgset perioodi Blixeni elus, millest siiani vähe teatakse.

Teie isiklik idee oli kirjanik Karen Blixenist seriaal luua, samuti lõite kaasa produtsendina. Kuidas erineb sarjas peaosa mängimine, kui teil on produtsendina rohkem sõnaõigust loo ning sarja valmimise üle?

See osutus imeliseks kogemuseks. Produtsendina pidin kindlaks tegema, et kõigi asjaosaliste vahel valitseks hea tasakaal ja kõik tunneksid ennast olulisena. Tahtsin, et režissöör tunneks end vajalikuna, et stsenarist tunneks end vajalikuna ja et Zentropa-poolsed produtsendid tunneks end vajalikuna. Pidin arvestama, et me ei tee seda sarja ainult nii, nagu mina tahan, vaid see valmib ulatusliku koostöö tulemusena.

Minu jaoks oli põnev kogemus süveneda ühe inimese kõikidesse tahkudesse, et temast valmiks võimalikult tõelähedane ja täielik portree. Tundsin Karen Blixeni suhtes suurt vastutust, kuna ta pole enam elus ega saa ennast ise kaitsta. Et jääda tema kujutamisel ausaks, pidime loos valgustama ka tema halbu külgi. Kõige olulisem oli muidugi rõhutada, et Blixen pidi toime tulema maailmas, mis ei lubanud tal täiel rinnal eksisteerida ega ennast sügavalt väljendada. Sellest saab sarjas keskne probleem.

Tänapäeval räägitakse palju valgest privileegist, kusjuures paljud arvavad, et jõukad valged inimesed ei tohiks rääkida mingisugusest kannatusest. Ometi on sarja keskmes naine, kes sündis jõukusesse, kuid tunneb end rõhutuna, suisa vangistatuna. Miks oli oluline näidata teda täielikus madalpunktis?

Sarja tegevus toimub sajand tagasi. Me arvestasime välja, kui palju Karen Blixenil tänapäeva mõistes raha oli. Aafrikast naastes pidi depressiooni põdev Blixen hakkama elama oma perekonna juures, kes lubas talle regulaarselt väikese taskuraha. Kuigi Karen Blixen oli tõepoolest pärit jõukast perest, oli tal kasutada kõigest 1700 krooni kuus, et ta saaks enda eest hoolt kanda. Tänapäeva rahas teeb see vaid 400 dollarit kuus.

Tegelikult pandi Blixen olukorda, kus ta seisis silmitsi vaesusega. Talle ei lubatud võimalusi enda harimiseks, äri alustamiseks või reisimiseks. Mitte mingeid võimalusi! Sarjas on üks kurb­naljakas moment, kus Kareni õde ütleb: «Aga sa oled elus juba nii imelisi asju teha saanud!» Seepeale Karen vastab: «Arvad tõesti, et peaksin terve ülejäänud elu siin majas passima ja oma mälestustes elama?» Kuna Karen Blixen on naine, ei võimaldatagi talle mingit privileegi.

Tema ümber võib märgata palju mugavusi, aga tema isiklik tuba oli kõigest väike pööning ja tema riietes olid augud. Teda ei saa jõukaks pidada, sest tegelikult ta pisendati kerjuseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles