NÄDALA FILM ⟩ Spordifilm «Kalev» tõestab tippspordis peituvat väge ja võimu

Ja kohe teeb korvivõrk tsahh! Reimo Sagor filmis «Kalev». Foto: Filmikaader

Spordifilm järgib enamasti samu kaanoneid. Kangelase küpsemine ning teel kohatud ja ületatud raskused viivad kulminatsioonini, mis on enamasti võit, vahel ka õpetlik kaotus. «Kalev» vastab neile kaanonitele täielikult ja on seega igati reeglipärane spordifilm. Aga selline, mida tasub kindlasti suurel linal näha, et mõista tippspordis peituvat väge ja võimu.

Tähtsate võistlustega on sageli nii, et igal spordisõbral on need meeles mõne isikliku nüansi läbi. Näiteks siinkirjutaja käis 1991. aasta kevadel teise klassi õhtupoolses vahetuses ning mäletab väga täpselt, kuidas neil õhtutel, kui Kalevi mängust oli teleülekanne, lõpetas klassijuhataja tunnid varem ära ja saatis meid koju sõnadega «täna peame kõik korvpalli vaatama».

Paratamatult – ja õnneks! – on need isiklikud tunnetused väga erinevad. Kindlasti tuleb meelde tuletada, et «Kalev» on mängu-, mitte dokumentaalfilm. Kinolinalt ei tasu minna otsima kinnitust oma mälestustele, sest film on truu ikkagi ajastule. Sündmusi ja tegelasi on koondatud ja kohandatud, et lugu jookseks sama ladusalt kui legendaarne kombinatsioon «üks». Õnnestunult.