/nginx/o/2022/09/25/14855533t1h8bdf.jpg)
Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) juubeliaastal võidutses Iraani režissööride Fathollah Amiri ja Nima Asgari film «Kraetrapp» («Houbara»), mis räägib Pärsia lahe äärsete maade jahimeeste ja pistrikujahi harrastajate ühest lemmiklinnust kraetrapist, kelle populatsioon on kahjuks viimastel aastakümnetel küttimise ja elusalt püüdmise tõttu drastiliselt vähenenud.
Festivalil esilinastunud Eesti film «Suur soo» sai oma kategoorias parima operaatoritöö auhinna.
Festivali rahvusvaheline žürii kirjeldas võidufilmi nii: «Mundrites mehed ajavad püsside paukudes taga vaeseid salakütte. Lõksudega püütud linnud müüakse teise riiki rikastele inimestele. Naised hoitakse silma alt eemal, mainitakse ainult ühel korral – kuritegeliku võrgustiku oletatava juhina.»
Žürii sõnul on «Kraetrapp» film, mis paneb mõtlema.
«Olime vaadates toolide külge naelutatud, elades kaasa Iraani looduskaitseinspektorite püüdlustele päästa kraetrapid selle kohutava kohtlemise käest. Teha loodus-action-detektiivfilmi on üsna suur väljakutse. «Kraetrapp» sai sellega kahtlemata hakkama. See film on üks üpris pöörane teekond, täis ohte, hävingut ja pööraseid inimesi. Kõik osapooled on moel või teisel kannatajad, sest salakütid on sunnitud seda tegema vaesuse pärast, keskkonnainspektorid tunnevad meeleheidet ja linnud on ohustatud. Rikkamad Lähis-Ida riigid kasutavad oma vaesemaid naabreid ära, võttes neilt ära planeedi ressursse – nii nagu meie kasutame planeedi ressursse ning kasutame neid oma lõbuks tagajärgedele mõtlemata. See on sõnum, mis vajab võimendamist ja me loodame, et see auhind seda ka teeb.»
Remek Meele film «Suur soo», mis sai «Inimene ja loodus» kategoorias parima operaatoritöö auhinna, esilinastus MAFF-il sel reedel. Žürii kirjeldas filmikeelt nii «Suurepärane film, mis annab mõista, et loodus on meie kõigi pärusmaa. Tundlik ja intiimne lugu määras ka visuaalse stiili – ei trikke ega efekte – ja see aitas läbi paista filmi tuumal. Vaataja meeltesse jõudis ürgne loodus ja (inim)loomus oma täies jõus ja ilus.»
Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotman rõõmustab, et 20. MAFF on olnud publikurohke.
«Festival kestab veel nädal aega, kuid juba saame öelda, et koolide ja noorte osaluse osas oleme ületanud kõik eelmised festivalid. Lihulas avasime esimest korda festivali pargiala näituste, lisategevuste ja õhtuste kontsertidega, mille publik hästi vastu võttis. Lisaks sellele veel kolm maailma esilinastust ning kokku linastunud 60 väga tugevat filmi, millest kaks eestimaised. See näitab, et nii loodusfilmid kui žanr ja ka festival on ajas aina tugevamaks muutumas,» sõnas Lotman.
20. Matsalu loodusfilmide festival (MAFF) toimub sel aastal 21.–25. septembril Lihulas ning seejärel kuni 2. oktoobrini üle Eesti. MAFF-i pühapäevane päev Lihulas on pühendatud võidufilmidele ning annab võimaluse neile, kes varem kohale jõudnud ei ole, saada osa festivali tippudest.
Iga-aastasel festivalil tuuakse vaatajani lai valik uutest loodusfilmidest üle maailma. Programmi mahub linateoseid nii metsikust loodusest, inimtegevuse ja looduse koosmõjust, keskkonna jätkusuutlikkusest ja looduskaitsest, ekspeditsioonidest ja uurimisretkedest kui ka põlisrahvastest ning nende elust.
MAFF-il linastub kuuskümmend uut loodusfilmi üle maailma, millest kolmandik rahvusvahelises võistlusprogrammis. Filmid võistlesid kahes kategoorias: «Loodus» ning «Inimene ja loodus».
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)