Eesti muusika suur hetk: müsteerium avanes ja sulgus Veneetsias

Helena Tulve «Visions» Püha Markuse kirikus. Vox Clamantis ja ansambel. Keskel Maarja Magdaleena osa laulnud Anna Mazurtšak. Foto: Andrea Avezzu

Lennul Helsingist Veneetsiasse satun istuma kellegi naisterahva kõrvale, kelle olekus aimub intellektuaali. Varsti võtab ta kotist välja teksti, hakkab seda lugema ja sinna ka märkmeid tegema. Tekst tundub olevat teaduslik, midagi väitekirjalaadset. Kui juhtun teksti poole pilku heitma, hakkab silma väitekirja ühe peatükina sõnapaar Christ-image. Kristuse-kujutis. Kogemata tabab silm ka sõna «kirikuisad». Teoloog lennukis tundub mulle millegipärast huvitav fenomen, huvitavam kui ajakirjanik lennukis. Hiljem mõtlen, et teoloogi kõrvale istuma sattumine andis mu Veneetsias käigule teatava kammertooni.

Veneetsia biennaali muusikafestivalil esitatud Helena Tulve teos «Visiones» tegeleb samuti teoloogiliste küsimustega, nagu kasvõi kannatus või tühjus. Võib-olla mitte nii otseselt nagu minu kõrval istunud teoloog, võib-olla aga isegi veel otsesemalt, hüperotseselt, ülireaalselt, vahendamata, nagu muusika seda teha saab ja teeb.