Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvis Jaan Tootsen
26. september 2022, 12:50
Preemia võitja selgus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Ene Mihkelsoni mälestuspäeval «Rännakud Enega». Žürii tõstis esitatud kandidaatide seast nominentidena esile Maarja Kangro, Piret Kriivani ja Jaak Jõerüüdi tegevust.
Kultuurimõtestaja žürii liikme Ragne Kõuts-Klemmi sõnul olid konkursile esitatud väga tugevad kandidaadid, kes ühel või teisel moel panustavad sellesse, et meie kultuuripilt ja -tõlgendus oleksid mitmetahulised ja nüansirikkad.
«Žürii kaalus valiku tegemisel eelkõige seda, et preemia saaja kannaks oma tegevusega edasi Ene Mihkelsoni pärandit – mõtestaks kirjanduse ja selle tõlgenduste kaudu ühiskonnas toimuvat.»
Kõigi nominentide käsitlused rikastavad arusaama eesti kultuurist, märkis Kõuts-Klemm. Jaak Jõerüüti arvamuslood ajakirjanduses sõnastavad eesti keele ning avatud ja kriitilise meele hoidmise tähtsuse. Maarja Kangro on mõtestanud lõppenud aastal väga mõjusalt läbi kirjanduse prisma Ukrainas toimuvat. Piret Kriivani südameasjaks on olnud igapäevases töös Vikerrraadios lõppematu Eesti loo jutustamine.
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvinud Jaan Tootseni Ööülikool on toonud kultuuritõlgendusse lisaks sisukatele vestlussaadetele ka uuendusliku formaadi kultuuri mõtestamiseks, leiab ta.
«Tootsen ei politiseeri kultuuri, ta on oma pideval ja tasasel viisil harinud ja laiendanud tuhandete kuulajate arusaama kultuurist, toetanud nende vaimu ja rõõmustanud meelt,» selgitas Klemm-Kõuts.
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemiat annavad välja Tartu Kultuurkapital ja Ene Mihkelsoni selts ning žürisse kuuluvad Marju Lauristin, Merle Karusoo, Brita Melts ja Ragne Kõuts-Klemm.
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia on mõeldud Eesti kultuurimeedias ilmunud silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire.
Preemiale võivad kandidaate üles seda nii kultuuriväljaannete toimetused, autorid ise kui ka Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed. Preemia suurus on 1000 eurot ja seda makstakse välja Tartu kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondist.
Varasematel aastatel on preemia pälvinud Joonas Hellerma (2019), Aivar Kull ja Henri Kõiv (2020) ning Rein Veidemann (2021).