Korvpallifilm noolib kuldmehikest: Eesti saadab «Kalevi» Oscarit püüdma

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Aivar Kuusmaa (Reimo Sagor) filmis «Kalev».
Aivar Kuusmaa (Reimo Sagor) filmis «Kalev». Foto: Filmikaader

Eesti Filmi Instituudi kokku kutsutud komisjon otsustas napi hääleenamuse ja pingelise arutelu tulemusena saata Ameerika filmiakadeemia auhinnale Oscar kandideerima parima rahvusvahelise mängufilmi kategoorias Ove Mustingu lavastatud filmi «Kalev».

Lisaks läheb filmimaailma üht mainekamat auhinda püüdma lühianimatsiooni kategoorias Sander Joone kirjutatud ja lavastatud film «Sierra».

«Igal aastal on üha raskem valida üht ja ainsat filmi, mis kõige paremini esindaks Eestit. Nii ka sel aastal,» ütles EFI juht Edith Sepp, kelle vedamisel valis sõltumatu komisjon võitja 11 kandidaadi seast, mille hulgas olid lisaks mängufilmidele valikus ka dokumentaalfilmid.

Lisaks Edith Sepale kuulusid komisjoni filmiajakirjanik Tõnu Karjatse, mitmekordselt kodu- ja välismaal auhinnatud filmikunstnik Eugen Tamberg, kinode programmikoostaja Tõnis Lõhmus, filmilevitaja Kaupo Liiv, filmikriitik ja Pimedate Ööde Filmifestivali juht Tiina Lokk ja filmiajakirjanik Johannes Lõhmus.

«Kalev» on lugu legendaarse korvpallimeeskonna pingelisest teekonnast laguneva Nõukogude Liidu viimastel meistrivõistlustel. Rahvuskaaslaste ettearvamatu meelestatus, armutud vastased ja rahutud ajad vahelduvad tuliste lahingutega palliplatsil. Film on inspireeritud 1991. aasta tõsielulistest sündmustest, kui Eesti korvpallimeeskond võitis viimase Nõukogude Liidu karika.

«Vaatamata sellele, et on teada filmi lõpplahendus, püsib pinge viimase hetkeni. Hea režii ja montaaži koostöö, tänu millele on stseenid tabavalt lahendatud ning lugu on äärmiselt huvitav jälgida. Sellele lisandub põnev valgus- ja operaatoritöö. Silma jäi ka Mait Malmsteni näitlejatöö,» ütles žürii oma valiku põhjenduses. «Pallimängu abil on edasi antud Eesti Vabariigi lähiajaloo olulisemad sündmused – taasiseseisvumine, selle poole liikumine ning sellega kaasnevad probleemid ja lahendused.»

Komisjoni hinnangul käsitleb režissöör Kalevi korvpallimeeskonna 1991. aasta võiduloo kaudu ka praegu olulisi teemasid: rahvuslik enesemääramisõigus, rahvuslik uhkus, vastuseis imperialistlikule maailmavaatele ja lõpuks spordialade kui universaalne, poliitkemplusi ületav idee. Kindlasti saab tugevuseks pidada, et «Kalev» vaatleb meeskonnafilmina ka ühe tiimi kujunemist ning üksikisiku rolli selles protsessis.

«Kalev» sai žürii poolt neli häält. Teiseks jäänud film, mis sai kolm häält, oli Jaak Kilmi lavastatud koguperepõnevik «Tagurpidi torn». Selle kohta lausus üks žürii liikmetest: «Valikus olevatest filmidest on ta tervikuna minu silmis tugevaim. Sotsiaalseid murekohti käsitlev põnevik suudab hoida tempot, tekitada ebamugavust vaatajas ning filmi lõpuks ka palju küsimusi õhku visata.» «Noortefilm, mis sobib ideaalselt ka täiskasvanutele, viies vaataja mälestuste radadele, mis on vaikselt sumbunud me alateadvusesse,» lisas teine liige.

«Kalevi» üks produtsentidest Pille Rünk sõnas peale žürii otusest teadasaamist: «On õnn, kui kokku saab hea lugu ja sellega hästi kokku kõlksuv loominguline meeskond. Loodan siiralt, et eesti vaataja, kellele mõeldes see film ju on esmajoones tehtud, saaks selle kinosaalis suurel ekraanil ära vaadata.»

Rünk lisas, et filmi tehes käisid suur rõõm ja väike hirm ikka käsikäes. «Ja sellele järgnes kohe suur tänutunne kõigi tegijate ees, kes selle filmi sündi on erakordselt palju oma annet ja oskusi panustanud. See on üks meie väikese Eesti lugu – meie ajalugu, meie identiteet ja meie (spordi)legendid,» ütles Rünk. «Hetkel on ennustamatu, kuidas see kõnetab ookeanitagust valijaskonda. Aga loodame, et meie karuselt helge ja armastusega tehtud film läheb Ameerika filmiakadeemia liikmetele korda.»

«Kalevi» peategelased on tulihingeline kapten Aivar, sihikindel noormängija Gert ja meeskonda hoidev range peatreener Jaak. Meeskonna peatreeneri ja treeneri rollides astuvad üles Mait Malmsten ja Priit Võigemast. Toonaseid tippmängijaid kehastavad filmis Reimo Sagor, Mihkel Kuusk, Veiko Porkanen, Kristjan Sarv, Ott Kartau, Howard Frier ja paljud teised.

Režissöör on Ove Musting, operaator Rein Kotov, kunstnik Tiiu-Ann Pello, helilooja Mihkel Zilmer, produtsendid Pille Rünk ja Maria Avdjuško. Mängufilmi tootjad on Allfilm ja Ugri Film, levitaja on Hea Film.

Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital ning suurima erarahastajana Kristjan Rahu. Lisaks toetasid filmi ka Priit Koit, Alexela, Postimees, Cramo, Riia Filmifond, Golden Club, Sportland ja paljud teised.

«Kalevi» rahvusvaheline esilinastus kuulutatakse välja 29. septembril.

Lisaks lähetab Eesti Oscari-rallis lühianimatsiooni kategoorias võistlustulle Sander Joone animafilmi «Sierra». Filmiloo keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal rehviks. Absurdikihi all peidab end isiklik lugu, mis on tõukunud autori suhtest oma isaga.

«Sierra» pääseb Oscarit püüdma parima lühianimatsiooni kategoorias tänu võitudele San Francisco ja Palm Springsi ShortFest filmifestivalidel. Lisaks on «Sierra» võitnud auhindu muudeltki rahvusvahelistelt festivalidelt.

«Sierra» režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon. Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Heinsalu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Taustakunstnik on Hleb Kuftseryn. Filmi arendust ja tootmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Filmi Instituut.

Tagasi üles