ARVUSTUS ⟩ Sõprus on tugevam kui kaduvik

Esimest vaatust vaadates tekkis korraks vallatu kiusatus Rakvere teatri uuslavastus ümber ristida. Hüüda pealkirjaks «Oi, tüdrukud!». Põhjus peitub selles, et Peeter Raudsepa lavastatud «Di ja Viv ja Rose» meenutab esiotsa kangesti Ray Cooney komöödiat «Oi, Johnny» selsamal laval (2021). Mitte sisuliselt, aga see-eest esteetiliselt, erksavärvilise lavakujunduse, kärmete temporütmide ja lühistseenide vilka montaaži tõttu.

Amelia Bullmore, «Di ja Viv ja Rose»

Tõlkinud Triin Tael. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Yana Khanikova, muusikaline kujundaja Malle Maltis Osades Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Elina Reinold

Esietendus 17. septembril Rakvere teatri suure saalis

Siin polegi midagi imestada, lavastaja on sama, nagu ka kunstnik Yana Khanikova, valguskujundaja Roomet Villau, liikumisjuht Helen Solovjev. Ent see paralleel hajub, kui järk-järgult imbuvad kolme eri kombel elujanuse tudengiplika sõprusesse valusamad tundetoonid. Teises vaatuses luitub tudengiplikade erksavärvilise muusikavideo stiilis elutants keskealiste naiste mustvalgeks, õigepoolest hallikaks, kõledas tuules laperdavaks elufilmiks.