Lõpuks ometi näeme, mida tehisintellekt meist arvab

Taavi Suisalu «Peegliruum» näitusel «Tähelepanufiguurid». Foto: Paul Kuimet

Kui Taavi Suisalu isiku­näituse «Tähelepanufiguurid» ringkäigu algusaeg kätte jõudis, olid külalised juba kottpimedas saalis «Musta augu» ümber kogunenud. Näituse tegelik põhjus peitubki selles arusaamatus fotos – ilmselt kõige kehvema kvaliteediga pildis üldse, mis aga pöördvõrdeliselt on teadlasi kõige enam vaimustanud. Nii et tõeline tähelepanufiguur!

Suisalu ise ütleb oma kunstiprojekti põhjusest rääkides, et selle ajend oligi 2019. aastal avaldatud esimene foto mustast august, millest teadlased küll avalikustamise hetkel vaimustusid, mis aga laiemale avalikkusele täiesti arusaamatuks jäi. Musta augu jäädvustus on näituse toimumiskohas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi pimedas saalis näha.

See plärakas seinal on tohutu ­tehnoloogiline pingutus, kuna pildi saamiseks konstrueeriti maakerasuuruse avaga teleskoop ning töötati läbi tohutu kogus andmeid. Must auk neelab kogu kiirguse ja ongi sellepärast täielikult must, seda pole võimalik normaalselt pildistada. Just sellest vastuolust on Suisalu oma näitusel lähtunud ja läheneb niimoodi mitmesugustele kujutistele.

Musta augu juurest liigume edasi valgesse koridori ja seal on üks pilt, millel paistab olevat mets, kits ja roheline lina. Tundub kollaaž? Aga autor ütleb, et see on tegelikult päris foto. Nii näebki välja kaks kuud kestnud looduses tehtud aegvõte ehk time­lapse. Mida me ei taha uskuda. Suisalu võttis pildistamiseks tavalise kaamera, mitte veebikaamera, et saada täiuslik pildikvaliteet, ning käis sellel kuni juuni lõpuni iga kahe nädala tagant aina tihedamaks muutuvas padrikus akusid vahetamas.

Trepist veel kõrgemale ronides jõuame aga saali, mis on nagu kunstisaal ikka – seinal ripuvad inimeste portreed. «Ahaa, päris inimesed!» on esimene reaktsioon. Kuid midagi on nagu viltu. Igas portrees on miski, mis pole päris loomulik. Kuigi pildid ise tunduvad just nagu täiuslikud, on neis midagi kummalist ja ebamaist.