NÄDALA FILM ⟩ Meistersatiirik karistab ropprikkaid rõvehuumoriga

Andrei Liimets
, Filmikriitik
Copy
Kehavedelikest läbi vettinud rõvehuumorit koguneb palju.  FOTO: Filmikaader
Kehavedelikest läbi vettinud rõvehuumorit koguneb palju. FOTO: Filmikaader Foto: Filmikaader

Rootsi lavastaja Ruben Östlund on oma auhinnatud filmides pilanud soorolle ja sisemiselt õõnsat modernse kunsti mulli. Tänavusel Cannes’i filmifestivalil peapreemiaga pärjatud «Kurbuse kolmnurgas» võtab ta ette suuna­mudijad ja überrikkad.

«Kurbuse kolmnurk» algab temaatiliselt laias laastus sealt, kus 2014. aasta «Vääramatu jõud» ja 2017. aasta «Ruut» pooleli jäid. Vaataja ette jõuab saalitäis lihases meesmodelle, kes kogunenud oma moelavakõlblikkust tõestama. Noortel adoonistel tuleb kordamööda manada ette sõbralik ja naeratav ilme, reklaamimaks odavaid kaubamärke nagu H&M, ning tõsine ja eemalolev, et tõsta esile Balenciaga eksklusiivsust.

Östlundi huvitab vähem tegelaste psühholoogia ja rohkem tänapäeva tarbimisühiskonna mustrid ja jõuvahekorrad. Kolmeks jagatud filmi esimeses osas teeb ta vaataja tuttavaks kahe püüdlevast modellist suunamudija ja sotsiaalmeediatähe Carli ja Yayaga (äsja menuraamatu ekraniseeringuga «Kus laulavad langustid» ekraane väisanud Harris Dickinson ja augusti lõpus vaid 32-aastasena lahkunud Charl­bi Dean). Ühel õhtul osutub paari jaoks tüliõunaks, kumb peaks arve tasuma. Sealt pinnale kruvitud ebamugavustunne jääbki läbi filmi eskaleeruma ning saatma nii tegelasi kui ka vaatajat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles