/nginx/o/2018/10/30/11536178t1h6eba.jpg)
/nginx/o/2022/09/30/14866902t1hc3f2.png)
Rootsi lavastaja Ruben Östlund on oma auhinnatud filmides pilanud soorolle ja sisemiselt õõnsat modernse kunsti mulli. Tänavusel Cannes’i filmifestivalil peapreemiaga pärjatud «Kurbuse kolmnurgas» võtab ta ette suunamudijad ja überrikkad.
Tellijale
NÄDALA FILM ⟩ Meistersatiirik karistab ropprikkaid rõvehuumoriga
«Kurbuse kolmnurk» algab temaatiliselt laias laastus sealt, kus 2014. aasta «Vääramatu jõud» ja 2017. aasta «Ruut» pooleli jäid. Vaataja ette jõuab saalitäis lihases meesmodelle, kes kogunenud oma moelavakõlblikkust tõestama. Noortel adoonistel tuleb kordamööda manada ette sõbralik ja naeratav ilme, reklaamimaks odavaid kaubamärke nagu H&M, ning tõsine ja eemalolev, et tõsta esile Balenciaga eksklusiivsust.
Östlundi huvitab vähem tegelaste psühholoogia ja rohkem tänapäeva tarbimisühiskonna mustrid ja jõuvahekorrad. Kolmeks jagatud filmi esimeses osas teeb ta vaataja tuttavaks kahe püüdlevast modellist suunamudija ja sotsiaalmeediatähe Carli ja Yayaga (äsja menuraamatu ekraniseeringuga «Kus laulavad langustid» ekraane väisanud Harris Dickinson ja augusti lõpus vaid 32-aastasena lahkunud Charlbi Dean). Ühel õhtul osutub paari jaoks tüliõunaks, kumb peaks arve tasuma. Sealt pinnale kruvitud ebamugavustunne jääbki läbi filmi eskaleeruma ning saatma nii tegelasi kui ka vaatajat.