Estonia kontserdisaalis kõlab suurepärase John Cage'i elektronmuusika

John Cage 1981. aastal. Foto: akg-images / Marion Kalter

Eesti uue muusika alustalad Ansambel U: ja Eesti elektroonilise muusika seltsi ansambel jagavad Estonia kontserdisaalis lava Tallinna Ülikooli koreograafiatudengite ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia CoPeCo-programmi üliõpilastega. Lisaks neile on laval muljet avaldavas koguses kõikvõimalikku uue muusika esitustehnikat, mitu klaverit ning eriskummalisi muusikainstrumente – kõike seda on võimalik näha ja kuulda 9. oktoobril kell 19.00 Estonia kontserdisaalis, kus fookuses on John Cage’i looming.

Eesti Kontserdi uus kontsertsari «AVASTA!» keskendub sel hooajal heliloojatele. Sarja teisel kontserdil kõlab helilooja John Cage’i looming. Kava on väga mitmekesine ja toob välja vägagi erinevad tahud Cage'i loomingust – kõlab performatiivne, eksperimentaalne ja elektrooniline muusika eri loomeperioodidest, ühtlasi mõned ootamatult traditsioonilised teosed. Kontsert sünnib koostöös Eesti nüüdismuusika keskusega.

Elamus hakkab pihta sisenemisel Estonia kontserdisaali fuajeesse, kus Taavi Kerikmäe juhendatud Euroopa nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome magistriprogrammi CoPeCo üliõpilased viivad publiku kontserdilainele performance'iga. «Cage’ile omaselt on elementide ja tarvikute valik kirev ja mõnusalt pöörane, alustades arvutitest ja lõpetades (veebi)raadiote ning taimsete pillidega nagu võimendatud kaktus, kastekann või pudel Camparit, viiul ja tšello on seal kuskil vahepeal,» kommenteerib Ansambel U: asutaja ning liige Tarmo Johannes.

John Cage on üks traditsiooni alustalasid kõigutanud 20. sajandi heliloojatest. Just Cage lõi muusikaloo esimese teose ettevalmistatud klaverile, esimese elektroakustilise kompositsiooni, esimese happening’i. «Tema mõju on tohutu – nii Ameerika mandril kui ka Euroopa uue muusika arengus ning samuti kunstiringkondades.

Selle tegi ainulaadseks tema teistmoodi lähenemine muusikale, põhimõte, et muusika ei ole ainult see, mida helilooja loob, vaid seda võib vaadelda ka ka hoopis laiemalt,» täpsustab Tarmo Johannes. Cage’i panust muusikapiiride laiendamisse osati hinnata juba helilooja eluajal, ta pälvis tunnustust, preemiaid ning valiti mitme haridus- ja teadusasutuse auprofessoriks.