/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2019/10/30/12700561t1h77f4.jpg)
Käesoleval nädalal tähistab oma 100. aastapäeva kirjanikke, ilukirjanduse tõlkijaid, kirjanduskriitikuid ja -teadlasi ühendav Eesti Kirjanike Liit, kuhu kuulub praegu 336 liiget nii Eestis kui ka välismaal.
Eesti Kirjanike Liit tähistab sel laupäeval oma 100. aastapäeva
Algselt Eesti Kirjanikkude Liidu nime kandnud kutseühing asutati 8. oktoobril 1922 Tallinna raekojas, selle esimeseks esimeheks sai Friedebert Tuglas. Asutamise hetkel oli liikmeid 33, 1940. Aastaks kasvas liidu liikmeskond 53 inimeseni. Liit jätkas eri nimekujude all tegutsemist ka okupeeritud Eestis, välismaal aga organiseerusid Läände emigreerunud eesti kirjanikud ja 1945. aasta detsembris sündis Stockholmis Välismaine Eesti Kirjanike Liit, mis liideti kümmekond aastat pärast Eesti taasiseseisvumist kodumaisega.
Alates 2016. aastast juhib Eesti Kirjanike Liitu Tiit Aleksejev, kelle sõnutsi pole liidu 100. aastapäev mitte ainult literaatide, vaid kogu eesti kultuuri saavutus. «Läbi eestlaste ajaloo on meie identiteeti kujundanud just kirjasõna ja seda traditsiooni tuleb hoida,» leiab Aleksejev.
Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva tähistatakse 7. ja 8. oktoobril pidulike ettevõtmistega.
/nginx/o/2022/10/06/14879552t1h6b64.png)
Reedel, 7. oktoobril esitletakse Tallinna raekojas Sirje Oleski raamatut «Aegade lugu. Kirjanike Liit ENSV-s». Tegemist on mõttelise järjega 2002. aastal ilmunud Katrin Raidi teosele «Loomise lugu. Eesti aeg», mis kajastas liidu käekäiku aastatel 1922–1940, ja Valev Uibopuu 2012. aasta raamatule «Välismaine Eesti Kirjanike Liit» (ilmunud algselt aastal 1992 artiklitena).
Laupäeval, 8. oktoobril toimub Estonia kontserdisaalis pidulik vastuvõtt liidu liikmetele, sõpradele ja toetajatele. Linastub liidu ajalugu kajastav film ning lavale jõuab spetsiaalselt selleks õhtuks valminud kava «Stiiliharjutused eesti kirjandusega». Juubeliõhtu programmi on koostanud Urmas Vadi.
ETV2 eetris jätkub aastapäevale pühendatud saatesari «Meie kirjanduse lugu», mille neljas osas avab saatejuht Ester Kuntu koos kirjandusloolaste ja loomeinimestega eesti kirjanduse olulisi verstaposte ja märgilisi kirjanikke.
Eesti Kirjanike Liidu erakordsele aastale paneb punkti detsembrikuus toimuv Tartu Kirjanduse Maja 90 aasta juubelipidu.
Toimunud sündmusi:
100. aastapäeva pidustused algasid juba tänavu suvel, mil tähistati Tallinna Kirjanike Maja 60. ning Koidu kirjanikemaja 25. aastapäeva. Sügise hakul märgiti luule- ja muusikaõhtuga ära Käsmus asuva kirjanike loomemaja 25. sünnipäev. 30. septembril korraldas Eesti Kirjandusmuuseum aastapäevale pühendatud ettekandepäeva, mille raames avati ka Eesti Kirjanike Liidu ajaloole pühendatud näitus ja vaadati filmi.