ARVUSTUS ⟩ Tartu Uue Teatri «Stereo» põleb sissepoole

Lavale toodud vanu kostüüme hakatakse järgemööda selga panema ja ajalooga rekvisiite järele proovima. Foto: Gabriela Urm

Tartu Uus Teater saab peagi 15. Puberteedipõlve laineharjale astutakse aga hillitsetult ja enesesse vaatavalt, mitte mäslevalt ega impulsiivselt, nagu võiks teismelisest eeldada.

Tartu Uue Teatri 15. hooaja avalavastus «Stereo» (autor-lavastaja Ivar Põllu) käsitleb ühelt poolt muusikat ja üksindust, asju ja mälestusi, kuid töötab teisalt ka teatri retrospektiivina. Lavale sõna otseses mõttes kuhjatakse kilde Tartu Uue Teatri kirevast ajaloost, laadides ruumi tugeva nostalgiahõnguga. Vanadele kildudele toetuv uus tervik ei suuda ometi niimoodi põue pugeda nagu too nostalgia.

«Stereo» etendusele saabudes on Tartu Uue Teatri saalis nii mõndagi teisiti kui muidu. Valgusraam on lastud alla, prožektorid ja värviliste tulukestega («Serafima+Bogdani» etendustest tuttavad) kõrvaklapid ripuvad seal publiku peadest vaid paari meetri kõrgusel, moodustades saali kohale kirkalt särava lae. Vaatajad on paigutatud kahele poole lava, mõlemal tribüünil vaid neli rida. Saal saab nõnda väiksem ning sellevõrra intiimsem, isiklikum.