E, 6.02.2023

Jaan Rääts 90: helilooja, kes huvitus rütmist ja tehnikast

Kultuuritoimetus
Jaan Rääts 90: helilooja, kes huvitus rütmist ja tehnikast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jaan Rääts suri 2020. aastal.
Jaan Rääts suri 2020. aastal. Foto: MARGUS ANSU POSTIMEES

Laupäeval, 15. oktoober on Eesti helilooja ja Eesti Muusika Päevade ellukutsuja Jaan Räätsa 90. sünniaastapäev. Sel puhul toimub mustpeade majas kontsert «Autoritund», kus Räätsa loomingust annavad ülevaate klaveriduo Johan Randvere ja Jakob Teppo, Tallinna kammerorkester ja dirigent Rasmus Puur.

1961, kui maailm jälgis põnevusega esimese inimese lendu kosmosesse, valmis Räätsal kontsert kammerorkestrile nr 1, millest sai kauaks rahvusvaheliselt kõige enam mängitud Eesti muusika teos. «Võimalik, et teose saatus oleks olnud vähem kõrge lennuga, kui tollal mõjukas helilooja Hatšarturjan poleks seda kuulnud ja vaimustunud, mis mingis mõttes päästis teose, ja ka noore helilooja, kes alles alustas oma teekonda lavadele,» räägib dirigent Rasmus Puur pühenduskontserdil esitamisele tulevast Räätsa kõige kuulsamast teosest.

Edasine on ajalugu. Muuhulgas jäi Jaan Räätsa tempokas, omanäoline helikeel Eesti muusikasse, filmi, telesse, raadiosse julgelt kaheks aastakümneks. «Uue Eesti vabariigi ajal on Räätsa mängitud vähem, ent viimasel ajal on hakatud teda taasavastama,» lisab pühenduskontserdi solist Johan Randvere.

Randvere sõnul on Räätsa teosed eelkõige ajastumuusika. «Elujaatav ja värske, ning eelkõige keskendub tema muusika kõladele. Rääts oli ka erakordselt hea huumorimeelega ja kui püüda tema muusikat kirjeldada, siis tahmatult tuleb ette pilt, kus lava pealt räägitakse anekdoote, pidevalt uusi nalju pildudes. Kuid ta suudab lõpetada alati enne, kui saabub küllastumus,» räägib Johan Randvere.

Kontsert algab 15. oktoobril kell 19 mustpeade maja valges saalis. Kavas on kogu Jaan Räätsa looming, mille helilooja on kirjutanud keelpilliorkestrile. Selliseid teoseid on kolm: kaks kontserti kammerorkestrile ning Divertisment. Solistid Johan Randvere ja Jakob Teppo mängivad Jaan Räätsa 24 marginaali kahele klaverile.

Fakte Jaan Räätsast (1932–2020) Rasmus Puuri ja Johan Randvere sõnade läbi:

Jaan Räätsal oli suur huvi tehnika vastu ning koolis huvitus ta reaalainetest. On teada, et Rääts ehitas ise raadio ning Treffneri gümnaasiumis õppides pani ta käima kooli tehnikaringi ning oli fotofanaatik.

Räätsa ema õppis muusikat Tartu kõrgemas muusikakoolis. Tema klaveriõpetaja oli Johannes Kärt, kes oli ka Eduard Tubina klaveriõpetaja, ning samuti oli ta Jaan Räätsa esimene klaveriõpetaja.

Esimese sümfoonia kirjutas Jaan Rääts 1957. aastal, kui ta oli 25-aastane. Teos sattus põlu alla, Räätsa süüdistati formalismis, ent see ei jäänud viimaseks vahejuhtumiks.

Neli aastat hiljem kirjutas ta kontsert kammerorkestrile nr 1, ka see mõisteti pärast esiettekannet hukka. Olukorda tõi pöörde, kus Eestit külastanud mõjukale heliloojale Hatšaturjanile mängiti teos lindilt ette, tema oli sellest teosest vaimustuses. See seik avas teosele tolle aja mõistes enneolematud väljavaated.

Jaan Rääts oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (hiljem professor) aastatel 1968–1970 ja 1974–2003. Tema õpilased on Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann.

Jaan Rääts oli kauaaegne Eesti Heliloojate Liidu esimees aastatel 1974–1993, muuhulgas käivitati tema initsiatiivil Eesti Muusika Päevad 1979. aastal.

Märksõnad
Tagasi üles